Agnes Aaliste kolumn: Kohting, kus tarkus välistas tunded

Käisin sõbranna sünnipäeval ja kohtasin ühte väga tarka meest. Ta rääkis mulle Hegelist, Descartes'ist, Nietzschest, Heideggerist, Foucault'st ja veel mõnest filosoofist, kellest ma varem kuulnud polnud.Tol õhtul olin ma nagu laps. Kuna selle mehe jutt veetles mind, võtsin vastu otsuse püüda loobuda arutelust ja võtta vastu kõik, mida käepärane autoriteet rääkis. Õhus oli vastupandamatu intellektuaalne laeng.Ma hindan inimesi, kes mõtlevad mõtteid. Kvaliteetset mõtlemist ja inspireerivat ellusuhtumist on tänapäeval ikka väga vähe. Enamik inimesi nagu on ega ole ka. Kurat, kui sa oled elus, siis ole täiega! Ma nii igatsen vahel neid raamatust loetud ja filmidest nähtud keldris istumisi. Kamp idealiste saab salaja kokku ja filosofeerib olulise üle. Võib-olla naiivne, aga räigelt ilus ka, sest inimestel peavad olema ideaalid ja väärtused. Mulle ei meeldi inimesed, kes suhtuvad oma väärtustesse pealiskaudselt. Minu meelest pole midagi ilusamat ja romantilisemat kui inimese muutum