Foto: iStock
Inimesed
2. detsember 2014, 09:36

10 asja päevadest, mis paneb naised muretsema

Siiri: Olin kuulnud emakamüoomist kui healoomulisest kasvajast, kuid ei osanud seda seostada enda intiimeluga. Mu vahekord hakkas aina valulikumaks muutuma ning lõpuks hakkasin seda hoopis vältima. Päevadega seoses olid mul üsna tugevad kõhuvalud, tihtipeale ka seljavalud. Mu pere juba teadis, et parem on mind sel ajal mitte tülitada, sest niikuinii ma kuhugi siis ei lähe ja kellegagi koos olla ei taha. Muidugi ei hakanud ma neile ütlema, et selle taga oli hirm, et „jooksen läbi", on piinlik ja ka riided saavad rikutud. Läksin arsti poole siis, kui tundsin, et miski kõhus hakkab põiele suruma ja pean väga tihti tualetis käima.

Arst vaatas mind ultrahelis ja ütles, et teil on müoom. Ma teadsin, et mu emal oli ka see olnud. Niisiis põhjus võiski olla pärilik. Kuid mu emal ei olnud minu teada erilisi probleeme sellest. Arsti soovitusel tegin läbi ravi, kahe kolmekuulise kuuri järel tundsin ennast juba palju paremini. Ma ei pidanud enam muretsema läbijooksmise pärast ja paljud asjad mu elus, ka intiimelu hakkasid mind taas rõõmustama.

Kas oled mõelnud, on su menstruatsioon normaalne või liiga vererohke?

Kui normaalne, ei peaks sa kasutama selle aja jooksul rohkem kui 8 tampooni ning eralduva verehulga kogus päevade perioodi kohta on umbes pool klaasi vett. Ka ei tohiks sul päevadega seoses esineda märkimisväärseid kaebusi. Samuti ei peaks sul olema vajadust kasutada tampooni ja hügieenisidet koos.

Muret peaksid hakkama tundma siis, kui su päevad on vererohked: eritises on tükid või klombid, sul tuleb öösel üles tõusta selleks, et sidemeid vahetada, sa kasutad pidevalt tampoone ja hügieenisidemeid koos. Eriti vererohked päevad võivad sulle põhjustada aneemiat ehk rauavaegust, selle tulemuseks on omakorda kahvatus ja väsimus.
Mis võib olla vererohkete päevade põhjuseks? Põletikud, hüübimishäired, emakasisene mittehormonaalne rasestumisvastane vahend, aga sageli on selleks kasvajalised moodustised, näiteks müoomid.

Kust või millest müoom tekib?

Müoom on healoomuline kasvaja, mis pärineb emaka lihaskihist ehk müomeetriumist. Müoomid kasvavad enamasti aeglaselt emaka seina sees või selle küljes.

Seda, millest müoomid tekivad, veel päris täpselt ei teata ning seetõttu pole võimalik ka müoomi tekkimist ennetada. Kuid sageli on müoomi riskiteguriteks varane menstruatsioon, kasvav vanus, ülekaal. Kui emal või vanaemal oli müoom, on suur tõenäosus pärilikkusel.

Müoomid arenevad sageli sünnituseas naistel ja võivad suureneda raseduse ajal. Ühel naisel võib korraga esineda mitu müoomi ja need võivad paikneda emaka erinevates kohtades.

Müoom võibki avalduda erinevalt. Näiteks ei pruugi suur müoom üldse kaebusi põhjustada, kuid väike vorm võib tekitada olulisi terviseprobleeme. Samas võib rohke ja pikaleveninud menstruatsioon, tsükliväline veritsus, menstruatsioonivalu, alakõhuvalu, surve põiele ja soolele, kõhu nähtav suurenemine, sage urineerimine ja ebamugavustunne selle juures, kõhukinnisus, valulik vahekord, viljatus, rasedusega seotud tüsistused ja või raseduse katkemine rääkida müoomist...

Kui sul on pikad ja rohke verehulgaga päevad, kaasneb sellega kaugemas perspektiivis aneemia. Selle väljenduseks on kahvatus, väsimus ja jõuetus ning sa pead pidevalt lisaks tarvitama rauatablette.

Eri kohtades paiknevad müoomid põhjustavad erinevaid kaebusi ja probleeme

Emaka siseseinal paiknev müoom võib põhjustada vererohkeid ja pikki menstruatsioone ning tsüklivälist veritsust.

Emaka seinas paiknev müoom võib tekitada aga krambitaolist valu, eriti päevade ajal, ajendades sind tarvitama valuvaigisteid.

Suured müoomid põhjustavad alakõhus survetunnet, millega kaasnevad sageli põieprobleemid, ebamugavus urineerimisel, kõhukinnisus ja ka seljavalud. Suur müoomisõlm võib suruda naaberelunditele ja ümbritsevatele närvidele ning tekitada tugevaid valusid alakõhus. Müoomid võivad halvemal juhul põhjustada ka viljatust või raseduse katkemist.

Müoomid võivad olla imeväikesed, mikroskoopilise suurusega või areneda koguni 30 cm läbimõõduga koemassiks.

Sinu elukvaliteeti mõjutavad nii vererohked päevad, võimalikud komplikatsioonid rasestumisel ja paljud teised eri piirkondades paiknevate müoomidega seotud mõjud:

Häiritud sotsiaalne elu

  • 57% naistest, kes kannatavad müoomiprobleemi all on ülimalt mures oma rõivaste ja voodiriiete verega määrdumise pärast
  • 53% on sunnitud vältima päevade perioodil pikki reise või neid koguni edasi lükkama
  • 39% naisi väldib kindlaid sotsiaalseid olukordi, sh restorani, kinno või teatrisse minekut kuivõrd nad ei soovi sattuda ebameeldivasse olukorda.

Tööelu ja vererohked päevad

  • 83% naistest peab mõtlema, mida vererohkete päevade ajal tööle selga panna
  • 69% võtab töölt vaba päeva
  • 59% naistest mõjutab vererohke menstruatsioon võimet tööd teha

Kui päevad mõjutavad pere ja suhteid

  • 82% naisi mõjutab vererohke menstruatsioon nende võimekust intiimelus
  • 82% naistest kardab üldse suhteid luua, kuna probleem võib valmistada neile või partnerile ebameeldivusi
  • 50% naisi mõjutab nende võimekust perega seotud tegevustes kaasa lüüa ja nad pigem loobuvad ühistest üritustest

(Allikas: Müoomiuuring patsientidel oktoober 2014 – märts 2015 Research Partnership)

Naiselik omadus probleeme edasi lükata

Statistika räägib sellest, et naised lükkavad oma probleeme edasi. Naistel on omadus kõike enne teiste jaoks teha ja oma mured viimaseks jätta. Vaatamata elukvaliteedi halvenemisele lükkavad väga paljud naised müoomidest põhjustatud probleemidele lahenduse otsimise edasi kuni 5 (!) aastat, millal nad lõpuks arsti juurde lähevad...

Suurimaks abiotsimise ajendiks on siiski füüsilised probleemid. Enim naisi otsib abi seetõttu, et neile teeb muret menstruatsioonidega seotud valu ja rohke verejooks.

Küsitle end ja jõua otsusele

Murettekitavast olukorrast väljapääsemiseks tuleb otsida infot, analüüsida sümptomeid ning minna otsustavalt abi otsima. Diagnoosimine omakorda toob lähemale lahendused ning sobivate ravivõimaluste leidmise.

Kuidas end küsitleda? Esiteks, loetle üles faktid. Analüüsi oma tundeid, mida need probleemid sulle tekitavad ning tee selle põhjal otsus. Kas sa tahad, et see kõik jätkuks või sa soovid leida lahendusi? Tee oma järeldustest kokkuvõte ja asu tegutsema. Otsi toetajaid ja abi.

Müoomi ravivõimalused

Emakamüoomide (teaduskeeles fibroidide) ravivõimalused sõltuvad müoomide suurusest, arvust ning paiknemisest, samuti sellest, milliseid probleeme need naisele tekitavad. Kindlasti on oluline siinjuures patsiendi vanus ja edaspidine laste saamise soov.

Ravivõimalustest peaks teadma seda, et põhimõtteliselt on neid kolme sorti. Eristatakse kirurgilisi meetodeid ning ravi ravimitega. Viimane on naisele tihtipeale kõige säästlikum, säilitades suure tõenäosusega tema fertiilsuse. Vähem tehakse mittekirurgilisi protseduure, näiteks emakaarterite embolisatsiooni. Sageli kombineeritakse kirurgilist ravi ja ravimitega ravi. Kui müoomid on väga suured ja probleemsed, võidakse nende raviks valida kirurgilised lahendused.

Farmakoloogilise ehk ravimitega ravi eeliseks on säästa ka emakat ning säilitada naise viljakust. Operatsioonieelselt võidakse kasutada süstitavaid ravimeid, mis vähendavad müoomide suurust ja veritsust, müoomidega seotud vererohkete päevade korral kasutatakse vahel emakasisest hormoonspiraali, kuid müoome see ei ravi.

Viimastel aastatel on müoomipatsientidele kättesaadav tablettravi, mis toimib otseselt müoomidele, vähendab müoomide suurust ja nendega seotud vereeritust. Tablettravi on hästi talutav ja sellel on vähe häirivaid kõrvaltoimeid. Samuti on tablettravivõimalus abiks naistele, kes tulevikus soovivad sünnitada.

Tablettravi puhul saab lihtsustatult öeldes loota, et naine võib selle ravi tulemusena operatsioonist pääseda või operatsiooni edasi lükata. Kui varem võis müoome ravida ainult operatsioonieelselt, siis nüüd saab seda teha korduvalt ja mitmekuuliste tsüklitena. Seda võimalust enne ei olnud. Ravides perioodide kaupa, pidades vahet ning siis taas alustades ravikuuri on andnud paljudele naistele võimaluse planeerida tulevikus lapsi. On juhtumeid, kus pärast teist või kolmandat ravikuuri väheneb müoom nii palju, et patsiendid ei vaja enam kirurgilist sekkumist. Ravimi valik sõltub sümptomite raskusest ja ravi eesmärgist.