Naised kolumnist Agnes Aaliste: Kui unenäod jäävad nägemata

Aasta on kuidagi lõppema hakanud. Nagu ikka, iga järgmise nädalaga järjest keevalisemaid pöördeid võttes. Justkui tuleks veel enne aastavahetust veelgi palavikulisemalt kõiki elamata seiku ja allasurutud tundeid kindlasti läbi elada ja tunda. Nagu ikka, toob see kaasa rõõmu ja õudu.Emotsionaalsed pinged ja suured muutused avalduvad alati veidi ootamatult. Inimene on psühhosomaatiline tervik. Ühel hetkel hakkab vaimne kurnatus kuskil kehas välja lööma, avaldudes mingi häirena. Toitumishäirena, mõtlemishäirena, käitumishäirena, tajuhäirena, unehäirena. Kuidas kunagi. Minu selle sügise kokkuvõte psühhomaastikul on, et mul ei ole und. Ma ei maga. Ärkvel hoiavad sajad mõtted, väljaütlemata igatsused ja tahtmised, millest suurem jagu jääb lõpetamata.Kahju on muidugi sellest, et unenäod jäävad nägemata. Uni on kriisiaegadel parim pääsetee. Vaheldust pakkuv maailm, vaheaine.Nendel öödel on õnn see, kui leidub inimene, kelle ukse taha ilmuda. Kell kaks öösel, pidžaamas, kaasas pudel v