Foto: Katrin Lust
Blogid
18. november 2015, 18:02

Pood on kohustatud taara vastu võtma ka siis, kui automaat on katki (28)

Eile käisin jälle taarat viimas. Sammusin oma punase kotiga taarapunkti suunas, ja nagu alati, taaraautomaat oli taas rikkis.

Mõtlesin, et mis siis ikka! Õnneks on umbes 500 meetri kaugusel üks teine Rimi, kus on taarapunkt samuti olemas. Sinna jõudes kugistas masin ühe purgi alla ja teise pudeli puhul ilmus ekraanile sõnum, et pean helistama teenindajale. Number oli automaadi peal kirjas ja valisin oma mobiililt kõne. Sõnumi kõrval oli ka kiri, et minuti hind on sama, mis tavakõne puhul. Ometi raiskasin ma kohe kindlasti mõne pudeli raha sellele kõnele, sest ooteliinil olin ma vähemalt paar minutit.

Samal ajal oli minu selja taha kogunenud aga mitmeid teisi, kel kõigil käe otsas taarat täis kotid. Lõpuks võttis klienditeenindaja vastu ja teatas, et ta on automaadi rikki minekust juba teadlik ja samuti oli ta just informeerimas ka tehnikut, kes pidi kusagilt kohale tulema. Ta palus mul pool tundi oodata.

Kui te mäletate, siis eile õhtul oli niiske, külm ja vihmane ilm ning pimedas parklas polnud nagu isu oma vaba aega veeta. Samas ei raatsinud seda teekonda maha  visata ja pudeleid prügikasti virutada - võtsin ette teekonna kolmandasse taarapunkti.

Sinna jõudes ootasin pikas järjekorras ja kui kord minu kätte jõudis, sain aru, miks järjekord nii aeglaselt edasi liikus. Automaat sõi pudeleid aeglaselt ning aegajalt üldse seisma jäädes. Minu ees seisis üks vene keelt kõnelev noormees, kes virutas ühel hetkel automaati jalaga ja karjus, et ta paneb selle taarapunkti põlema. Ka tema oli juba mitmes punktis enne käinud, kui siia jõudis. 

Üldiselt võiks öelda nüüd seda, et Rimides ja Maximates on taaramasinatega väga kehvasti. Alatasa on nad rikkis ja jube aeglased. Ainuke koht, kuhu ma soovitan teil head inimesed taarat viia, on Prisma punktidesse. Näiteks Sikupillis saab sõita autoga parklasse, kus on rivis lausa neli automaati ja need ei ole minu praktika põhjal olnud kunagi katki. Tunduvad paremat sorti aparaadid olevat. 

Saan tegelikult sellest noormehest aru, kes lubas masina põlema panna. Võin julgelt öelda, et mina kui suur taara-austaja (nii keskkonna, kui majanduslikel põhjustel) võin öelda, et umbes pooled minu pudelite viimistest Tallinnas ebaõnnestuvad.

Rääkisin taaraautomaatidest kodutu Toomasega, kelle sissetulek sõltub korjatud taarast, kui tegin filmi "Hüvastijätt miljonivaatega". Ka Toomas jagas minu viha taaraautomaatide vastu. Toomas on taara viimise alal suur spetsialist.

Ma ei imesta kui tekib varsti vihaste kodanike liikumine, kes neid automaate lõhuvad… kui see juba nii pole. Samuti tahaks öelda seda, et uurisin järgi ja sain teada, et tegelikult on poel kohustus pudelid ka ilma aparaadita vastu võtta ja pandi eest raha tagastada. Seda ju lubatakse meile ostu sooritades, kui hinnale on lisatud pandi hind. 

Järgmisel korral ma seda teekonda enam taaraga linnas ette ei võta ja kavatsen pudelid poeletile ehk kassasse viia - sinna, kust ma nad ostnud olen. Head sõbrad, kui teil on sarnaseid probleeme, siis teadke, et tarbijakaitse sõnul on poe kohus pudelid tagasi osta.