Kuidas taastada väärikus vaagnapiirkonnas? (3)

Alaselja- ja kõhuvalud, raskus- ja survetunne alakõhus ja tupes, urineerimis- ja roojamishäired (sagenenud urineerimine, pakitsustunne, kõhukinnisus, raskendatud roojamine), ebamugav ja valulik suguelu – need on märgid vaagnapõhjaelundite allavajest.

Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku arst-õppejõud sünnitusabi ja günekoloogia erialal Tiiu Hermlin on spetsialiseerunud just nende probleemide operatiivsele lahendamisele.

See on sõna otseses mõttes imeline kingitus tuhandetele naistele. Nimelt puutuvad nende probleemidega rohkem või vähem kokku peaaegu pooled üle 50aastastest naistest.

Samas pole allavaje kaugeltki vaid vanemate naiste probleem! Tiiu Hermlin paneb südamele, et ei maksa ennast petta illusiooniga, et olukord läheb ajapikku paremaks. Vastupidi – see muutub üha häirivamaks. Selle pärast on sümptomite ilmnedes arukas valehäbist üle saada ja arsti juurde minna, et koos leida parim lahendus.

Naise vaagnapiirkond on kui harmooniline tempel, kus asuvad sõbralikult koos elutähtsad organid ja kus saab alguse uus elu. Just väikevaagen on munasarjade, munajuhade, emaka ja tupe ning kusejuha, kusepõie ja kusiti asupaigaks. Kõik need on omavahel seotud ning probleemid ühes organis võivad tekitada vaevusi ka teistes.

Sünnitamiseks peavad vaagnapõhjalihased olema nõtked ja elastsed. Siseorganite toestamiseks ja anatoomiliselt õigel kohal hoidmiseks on neil vaja ka tugevust ja sitkust. Tiiu Hermlini sõnul võivad aga haigused, ealised hormonaalsed muutused ja raske füüsiline pingutus neid sedavõrd välja venitada või nõrgaks muuta, et siseorganid jäävad ilma tavapärase toeta ning vajuvadki oma loomulikult kohalt allapoole.

Nüüd häirub nende töö ja ilmnevadki kaebused. Kirjanduse andmetel tekib pärast viiendat sünnitust kõikidel allavaje. Dr Hermlini kogemuse põhjal kasvab selle oht juba pärast kolmandat-neljandat sünnitust.

Pika ja raske sünnituse tagajärjel võivad tekkida sidekoerebendid, sealhulgas tupe tagaseinas. Sel puhul tekib n-ö vale-kõhukinnisus, sest sool vajub läbi rebenenud seina tupe sisse ja roojamassi väljutamine on häiritud.

Maine põrgu

Dr Hermlin rõhutab, et kindlasti on vaagnapõhjaelundite allavaje füüsiliselt ebameeldiv, aga mitte ainult! See mõjutab märkimisväärselt ka elukvaliteeti ja suhteid. Kuna sageli kaasneb mingi organi allavajega ka kuse- ja/või roojapidamatus, siis lisandub naise igasse argipäeva tõeliselt ärritav, piirav ja alandav kogemus.

Langeb enesehinnang, sest pidevat võitlust tuleb pidada ebameeldivate kehalõhnadega, kaasas peab kandma mahukaid hügieenisidemeid ja kasutada tasub vaid paksu ja tihedat pesu.

Kannatab töövõime ja tekivad keskendumisraskused, sest suur osa hirmusegusest tähelepanust on suunatud toimetulekule iseendaga. Sageli tuleb loobuda harjumuspärasest elustiilist.

Raske on olla lektor auditooriumi ees või liikluses tähelepanelik trammijuht, kui pead iga poole tunni tagant WCsse tormama.

Ei seksile

Tiiu Hermlin teab mitmeid patsiente, kelle paarisuhe on nende probleemide pärast karile jooksnud. Ta usub, et neid on kindlasti palju rohkem, sest piinlikest muredest ei kiputa isegi perearstile rääkima.

“Naine keeldub üha sagedamini seksuaalsuhtest, sest see muutub talle valuliseks ja ebamugavaks, kuna ta peab kogu aeg tegelema n-ö kõrvaliste aistingutega. Kui tegemist on kaugelearenenud allavajega, ei tule seksuaalsuhe üldse kõne alla,” selgitab dr Hermlin.

Allavajet põhjustavad
• Sünnitusega kaasnevad vaagnapõhjatraumad, eriti raskete ja korduvsünnituste korral, ja günekoloogilised lõikused.
• Üleminekuiga ja östrogeenitaseme langus – väheneb kudede elastsus, vaagnapõhja ja tupeseinte lihaste funktsioonid nõrgenevad.
• Kõrge iga – vananedes lihastoonus väheneb ja sidekude kaotab elastsuse.
• Haigused – kroonilised hädad, millega kaasneb surve vaagnapõhjale (krooniline köha, kõhukinnisus, rasvumine), samuti suhkurtõbi ja sidekoehaigused.
• Pärilik eelsoodumus.
• Sageli ka veenilaiendid, kubemesongad, liiga liikuvad liigesed.
• Regulaarne raske füüsiline töö, suurte raskuste tõstmine.
• Vanust ja anatoomilisi iseärasusi mittearvestav treening.