Pauluse kiri efeslastele 6: Kodukorrast 1 Lapsed, olge kuulekad oma vanemaile Issandas, sest see on õige! 2 „Austa oma isa ja ema,” see on esimene käsusõna tõotusega, 3 „et su käsi käiks hästi ja sa elaksid kaua maa peal!” 4 Ja teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi! 5 Orjad, olge oma maistele isandatele kuulekad nagu Kristusele kartuse ja värinaga siiras südames, 6 mitte silmapetteks otsekui inimeste ees lipitsemiseks, vaid nagu Kristuse sulased, kes kõigest hingest teevad Jumala tahtmist, 7 teenides heal meelel otsekui Issandat ja mitte nagu inimesi, 8 teades, et igaüks, kui ta on teinud midagi head, saab selle eest tasu Issanda käest, olgu ta ori või vaba. 9 Ja teie, isandad, tehke sedasama neile ning jätke maha ähvardamine, teades, et nii neil kui teil on Isand taevas ning tema juures ei ole mingit erapoolikust.
Lapsest kasvab see,kelleks teda kasvatatakse.Loodetavasti ikka inimeseks,mitte seaks.See porilomp ei ole ilmselt esimene ega ainuke kasvatamatuse tõehetk.
Kas sa oled juba enda lapsepõlve unustanud? Kuidas sa ütled lapse kohta, et ta on põrsas. Eluterve väike mudilane, ongi mida lapsepõlves mäletada. Ka mina sumpasin lapsena maal mõnuga soojas poriloigus olevas mudas. Minust küll ei põrsast ega siga sirgunud.
KOMMENTAARID (5)