Üks väheseid eestlasi, keda omal ajal välismaal olekult ja rõivilt lausa vürstiks peeti, kirjutas pärast pikka eemalolekut Tartusse tagasi tulnult: "Pariisis elanult ja tagasi tulnult olin võõras isegi väliselt. Sest kõikvõimas mood hoolitseb, et sa siin kodumaal täiesti teistsugune oled, silmatorkav, kritiseeritav ja otse väljakutsuv oma erinevuses.
Pariisis oleks imestust äratanud meie kottis püksid, kottis kuued, palitud ja saterkuued ja üldine väline näotus."
Kuulujutt kõneles, et ta olevat esimese öö õigust kasutanud paruni poeg. Aga mälestustes räägib oma õllepruulist isast sageli ja südamega.
Ta oli suur suvitaja Pühajärvel ja ka hulga suvitusjuttude kirjutaja, kuigi need külmavõitu karsked on – mis suvitus see ilma seksapiilita? Ise oli naistemees vähemalt Pariisis. Temast sai väga hea lastekirjanik ja karikaturist. Esimese vabariigi ajal suuremaid kohalikke kuulsusi.
Maalis – ikkagi Stieglitzi kooli kasvandik –, aga sellega raha teenima ei tükkinud. Vastuolulise saatusega mees, kelle sõbrad pärast sõda võõra nime all vanadekodusse peitsid, et KGB teda vangi ei pistaks.
Karl August Hindrey sündis täna 1875. aastal. Samal päeval, kui Napoleon sadakond aastat varem.
Kommentaarid