Kuidas lapsed rahuajal sõjagaasi ohvriks langesid

1937. aasta august oli kuum, kaevud kuivad. Ka vana kindlusekaev Viimsis Miiduranna kaluriküla karjamaal.

Karjapoisid, üheksa- ja 12aastane, uurisid kuivaks jäänud kaevu ja otsustasid, et selle põhjas peitub huvitavaid asju, millega oleks põnev mängida. Mõeldud-tehtud. Puuroigastest tehti redel, kaevu raudkaas kangutati lahti, sinna varem loobitud kivid kanti välja.

Ja põhjas oligi midagi huvitavat – mürsk. Tõenäoliselt viskasid selle sinna tsaariarmee suurtükiväelased – oli ju karjamaa kohal vanasti Viimsi merekindluse 7. patarei. Mürsu välja tarinud poisikesed tahtsid pauku teha. Loopisid esmalt eemalt kividega. Ei midagi. Siis toodi kodunt naelatangid, urgitseti nendega. Ja pauk kõmataski.