Blogid

Kuidas kunstnikud DNA asemel isadust selgitasid 

Tõnis Erilaid, 10. august 2015 07:00
Foto: Tairo Lutter
Osvald Jungberg, joonistusõpetaja ja maalija, paari raamatu autor, pole meie kunstilukku kauakestvat jälge jätnud.

1933. aastal tegid aga ajalehed ta lühemaks ajaks kuulsaks. Jungbergist kirjutas oma mälestustes tema kaaslane Stieglitzi kunstkoolis Gustav Mootse. "Suuremat edu tal vaesekesel ei olnud, erandina illustratsioonid, mida avaldas Tartu perekonnaleht Linda. Ta armastas puhtust ja korralikult riietuda, igal õhtul kohvikus istuda ja albumisse daamide portreid väga tabavalt skitseerida."

Samal teemal

Daamid tõidki Jungbergile 1933. aastal pahanduse kaela ja skandaal paiskus ajalehtedessegi. Koolidirektorist maalikunstnik Paul Sepp pidas ta juba aastate eest ilmunud raamatut "Kunstnik ja modell" pornograafiaks (no akte oli seal tõesti) ja nõudis, et Jung­berg enam üheski koolis õpetada ei tohi. Et rikub laste kõlblust. Jungberg jäigi ametisse kinnitamata.

Samal aastal tegi ta aga (koos August Janseniga) meie kohtusüsteemi ajaloos enneolematut. Viimsi kaunitar Regina oli kohtusse kaevanud sõdurpoisi, keda oma poolteiseaastase poja isaks pidas. Sõduri ja lapse vereproov klappis, aga kohtul oli vaja kindlamat tõendit. Toodigi kunstnikud kohale: et nende terav silm tuvastaks, kas laps on sõduri nägu või mitte. On küll, ütlesid kunstnikud. Ja sõdur hakkaski Reginale alimente maksma.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee