Kreeka pressib Euroopa Liidult pagulaste näol raha välja. Pagulasi tuleb Eestisse juurde! (74)

Jah! Te lugesite õigesti! Kreekasse saabus rohkem põgenikke juulis kui kogu eelmisel aastal kokku. Ühe kuuga tuli neid sinna peaaegu 50 000. Kokku on Kreekasse tulnud sel aastal üle 130 000 põgeniku, mis on viis korda rohkem kui näiteks samal ajal eelmisel aastal. Tegemist on puhtakujulise väljapressimisega, kuna Kreeka oma majandusraskustele viidates on järsult vähendanud piirivalvet.

Üleüldse on tulnud Euroopasse sel aastal natuke alla 200 000 põgeniku ehk see näitab, et enamik põgenikke üritabki nüüd Euroopasse siseneda Kreeka kaudu.

Euroopa Liit on lubanud Kreeka piirivalve toetamiseks üle 400 miljoni euro, kuid loomulikult on soov, et see raha läheks õigesse kohta ja just sellesse valdkonda. EL on soovinud, et Kreeka teeks rahade haldamiseks eraldi struktuuri, mis oleks otseselt EL kontrolli all ja keskenduks põgenike probleemidele.

Minu meelest on see Kreeka sabotaaz. Ei ole võimalik ju, et korraga piirivalve kukkus niimoodi kokku, et kuu ajaga tuli rohkem põgenikke kui kogu eelmisel aastal. Tänaseks pole ju otsustatud Kreeka laenude pikendamisi ja mis summades need on. Seega tegeleb Kreeka väljapressimisega pagulaste näol ehk kui te meid rahaliselt ei aita, siis me laseme sisse sadu tuhandeid põgenikke. Kusjuures oluline on mainida, et Kreeka sõjalaevastik on üks kallimaid kogu Euroopas ja kummaline, et ühtäkki nüüd, kui nende riik on majanduslikult ebasoodsas olukorras, ei suuda nad oma piiri enam valvata.

Kokku on Kreeka välisvõlg 320 miljardit eurot. S.t. umbes 33 000 eurot imikust raugani ühe inimese kohta. Seetõttu ma arvan, et jutud sellest kui palju tuleb Eestisse pagulasi, kas 200 või 300, ei vasta aasta lõpuks tõele. Eesti osa igasugustes Kreeka laenumehhanismides võib osutuda tõeks ja läheb reaalsuses tööle ehk väljamaksmisele.

Nüüd me oleme siis olukorras, kus raha on laenatud Kreekale ja oma solidaarsuskohustust nad Euroopa Liidu ees ei täida. Peame juurde laenama ja kui ei laena on nad soodsas olukorras, kus välja pressida just pagulaste näol rohkem raha. Ehk siis me hakkame toitma pagulasi siin ja lisaks saadame raha juurde Kreekasse, et nad saaksid oma harjumuspärast elatustaset hoida.

Kui väljapressimine on Euroopa Liidus lubatud, siis võiks Eesti ju sama teed minna. Hakkame siis ka oma piiri ja probleemidega mängima. Eston Kohver on ju head näide sellest, et piiri valvamisse ja arendamisse oleks tarvis kümneid miljoneid eurosid. Kui sügisel piiri ääres lugu käisin tegemas oli raske uskuda, et Lääne ja Ida Euroopa vahel on nii tagasihoidlik metsariba ja põllumaa.

Silmnähtavalt ei käi Euroopa Liidul Kreekast jõud üle ja meie riigiisad võiksid tegelikku olukorda oma rahvale selgitada. Alles eelmisel nädalal räägiti sellest, kuidas NATO kuuteteistkümne hävitaja asemel valvab meie piire nüüd Baltikumis kaheksa hävitajat. Rõivase kommentaar oli see, et ta ei pidanud seda oluliseks uudiseks, mida oma valijatega jagada. Nõnda on ka Kreekaga.

Tegelikult võiks läbi mängida musta stenaariumi. Palju läheb Eestile maksma korralik piiride valvamine ja palju see meie rahvale maksma läheks. Pean silmas ka Lätiga piiri taastamist! Arvan millegipärast, et kindlasti on see odavam kui Eesti abi Kreekale.