Katrin Lust
Blogid
6. august 2015, 23:18

Kuidas päästa Peipsi kalurid? Traditsiooniline rannapüük on väljasuremisohus (18)

Peipsi järvest võib saada koht nagu Adeni laht Somaalias. Kalurid on sunnitud tegelema esialgu röövpüügiga, aga tulevikus- kui riik laseb olukorral jätkuda nagu praegu- võivad neist saada lausa piraadid.

Olen viimasel ajal mitmeid kordi Peipsi ääres käinud ja rääkinud juttu kohalike kalameestega. Kalurite probleemid on suured ja kohalikke traditsioonilise rannaküla elanikke jääb seetõttu aina vähemaks. Sisuliselt kuuluvad võrguload suurtele ettevõtele ja rannakalurid on n.ö. pooleteramehed ehk nad töötavad võrguloa omanike rentnikena. Sellest tuleb palju probleeme nagu röövpüük jne, kuid millel ma ei hakka hetkel peatuma, sest olen kirjutamas sel teemal pikemat lugu.

Kuna olen teemaga nüüd tegelenud lausa mitu kuud, siis hakkasin mõtlema erinevatele lahendustele, mis päästaksid kohalikud kalurid Peipsi ääres.

Eelmises blogis kirjutasin sellest, et meie sigade ja linnuliha tootjate tulu läheb peamisel Skandinaavia farmeritele. Tõepoolest Soome ja Rootsi farmerid on hästi organiseerunud ühistutesse ja omavad suuri lihakombinaate ning suudavad oma toodangu kõige paremini ja efektiivsemalt realiseerida. Ka meie Rakvere lihakombinaat ja Tallegg kuuluvad neile nagu eelmises blogis mainisin.

Isegi kui talunikul on suur farm, ei suuda ta ikkagi kogu tarneahelat toidulauani kontrollida. Ometi sellised suured tootjate ühistud nagu on Skandinaavias - tagavad põllumehele kindlasti parima hinna oma toodangust. Mõtlesin, et samasugune ühistu vorm võiks olla ka Peipsi kaluritel, kes on täna täiesti nurka surutud olukorras.

Kogus, mida Eesti poolel järvest välja püütakse on umbes 2500 tonni kala. Järvele on antud Eestis 51 ettevõttele õigus püüda kala. Samal ajal kui 14 nendest ettevõtetest püüab 85 protsenti kogu saagist.

Väikestel tegijatel on sellistes tingimustest võrdlemisi keeruline ellu jääda. Hinnapoliitika ei soosi kohe kuidagi väikekalurit ja ainuke võimalus mingitki raha teenida on kala kohe oma aias ära suitsetada ja tee kõrval müüki panna. Seda juttu ei taha aga jälle Tervisekaitse ametnikud kuulda...

Kuivõrd Eestis on oluline traditsioonilise eluviisi säilitamine ja et maal elu jätkuks, siis Peipsi puhul oleks võib olla õiglasem, et mitte ei püüta kala sügisel mutniku ehk põhja noota vedava kalalaevaga välja, vaid et kalurid saaksid aastaringselt võrguga järvel saaki püüda.

Samamoodi võiks neid võrgulubasid kohalikele elanikele tasuta jagada. Pean silmas neid, kes on ennast kutseliseks kaluriks registreerinud.

Taoline käik oleks olulisem eluviisi säilitamiseks, kui see et riik müüb püügiõigusi hirmsa raha eest suurettevõtjatele, kel on vahendeid neid osta.

Selge on ka see, et kui väikekalurid otsustaksid oma õlad kokku panna ja tekitada endale iseseisvad müügikanalid ja vajaliku infrastruktuuri, siis oleks kohalik elu kindlustatud nagu on seda Skandinaavia maades, kus käivad praegu vaesed Peipsi kalurid tööl ehitajatena. See on koht, kus riigi tugi oleks hädavajalik!

Kindlasti ei tegeleks kohapealsed mehed sel juhul röövpüügiga, sest sotsiaalne kontroll on tugev ja kohalikud hoiaksid üksteisel silma peal ühise eesmärgi nimel.

Ainus, kes meie kalureid suudab veel päästa on Eesti riik. Vaevalt, et Euroopa Liidust neid siia päästma tullakse. Selliseid tühjaks jäänud kolhoosikeskusi on peale põllumajanduse kokku kukkumist 1990ndatel Eesti täis.

Täna oleks võimalik veel idüllilist Peipsi kanti elus hoida, sest 10-20 aasta pärast on traditsiooniline eluviis seal täielikult hävinud ja alles on ainult ridakülad kui suvilarajoonid. Vaevalt, et ka Somaalia pagulased selle ränga töö Peipsi ääres üle võtavad nende summade eest, mida praegune kalur sealkandis saab. Kuigi kui Adeni lahes Somaalia piraate kinni nabitakse - väidavad nad kõik, et nad on vaesed kalurid, kes peavad piraatlusega tegelema, kuna suured kalalaevad on nende leivalaua tühjaks tõmmanud. Sama lugu nagu Peipsi ääres.

Loodan, et Peipsi peal asi nii hulluks ei lähe kui seal! Siin elavad ju rahumeelsed inimesed, kes lähevad rahapuuduses Tallinnasse või Soome ehitajana tööle.

Eesti riik- andkem ometi Peipsi kalurile õng! Kala on nad alati järvest ise kätte saanud.