Kohtasin Põlvamaal Bulgakovi kuulsat kass Peemotit.Foto: Erakogu
Blogid
24. juuli 2015, 11:13

Kas oleks võimalik näpistada natuke Kreeka abirahadest, et anda oma rahvale tasuta ligipääs kinnistu- ja äriregistrile? (23)

Pidin hiljuti ühe oma artikli osas äriregistrist ja kinnisturegistrist andmeid koguma ning mind hämmastas kui uskumatult kallis see tegevus on. Ühe dokumendi vaatamine maksab kuskil paar eurot.

Samas kui teen uurivat lugu, siis tuleb dokumente lapata lausa kümnete kui mitte sadade kaupa...

Selleks aga, et seda tasuta teha, tuleb kohale minna. Kohale minnes vaatan aga äriregistris samamoodi arvutisse skanneeritud dokumente. Seega, mis vahet seal on? Teiseks on kohale minek aega nõudev ja tüütu.

Ja riik ei raiska mitte ainult minusuguste aega, vaid raha kulub seal töötavate ametnike palkadeks, selle hoone ülapidamiseks jne.

Minu meelest võiksid riiklikud registrid olla meie rahvale vaatamiseks tasuta, kuivõrd dokumendid on nagunii andmebaasides olemas ja nendele ligipääs on elektrooniliselt juba tagatud.

On vähetõenäoline, et tekiks tohutu masspäring, mida riik ei suuda hallata. Ja kui tekibki, siis võiks dokumentidele ligipääsu kontrollida. Näiteks ID-kaardi alusel või teha mahupiirang, et ühe päeva jooksul on tagatud ligipääs näiteks sajale dokumendile.

Lisatulu, mis nende dokumentide pealt internetis teenitakse, ei saa ju olla riigile ülioluline, kuivõrd nende andmebaaside üleval pidamise eest juba nagunii makstakse ning ka kõik kanded äri- ja kinnisturegistris on tasulised. Dokumentide vaba kättesaadavus aitaks minu meelest kindlasti kaasa Eesti riigi ühiskonna läbipaistvusele. Ja mitte ainult  see aitaks kaasa ka ausamale ärikultuurile!

Võrreldes nende rahadega, mida me Kreekasse või pagulastele kulutame, on need summad köömes!