Kauksi ÜlleFoto: Merlin Lõiv
Kultuur
14. juuli 2015, 08:28

Kauksi Ülle: Hansast on tehtud ebameeldiv turismimagnet

„Taarka", "Peko" ja tänavu suvel lavastuva "Obinitsa" etenduste kirjutamiseks pidi Kauksi Ülle sügavalt Setumaa pärimusse sukelduma. Ajakirjas Naised Üllega erinevatest kommetest rääkides selgub, et elevust tekitavas hansas näeb tema aga pigem kahju kui kasu.

Kauksi Ülle selgitab, et hansa on ajaloos olnud ikka pigem vaeste joodikute jook. Kes oli endast paremal arvamusel ja lugupeetud inimene, ostis viina ikkagi poest. Kõik, kes hakkasid ise kodus viina ajama, käisid kolinal alla. Teadjad inimesed on öelnud, et hansa tuli sõja ajal, kui alkoholimüük oli keelatud. Nüüd on kahjuks sellest joogist tehtud ebameeldiv turismimagnet, Ülle seda õigeks ei pea. Setumaa kombed, käsitööoskused ja vanad tarkused ning laulud on UNESCO väärilised, aga mitte hansa. Hansa ei ole setu kultuuri säilimisele kuidagi kaasa aidanud, pigem on see vastupidi.
Ülle teab rääkida sedagi, et kõige hullemaks tabuks peeti vanasti seda, kui kallad endale ise alkoholi. Tavaliselt käisid mehed naise kannul ja lunisid: "No vala mulle üks tilgake!" Ise valada ei tohtinud – kohe olid joodik. Seltskonnas oli pudel sellise inimese käes, kellele alkohol väga ei maitsenud, ja tema siis teadis, millal piiri pidada ja kellele pakkuda, kellele enam mitte, et meeleolu oleks üleval, aga pidu üle käte ei läheks. Enne sõda oli joomine rohkem kontrolli all. Alkoholi oli vähe ja see oli kallis. Siis joodi kas pulmas või talgutel, viin oli rohkem rituaalne jook.