Kuidas USA alustas informaatorite värbamist

Juuli alguses 1950. aastal polnud ühtegi väliseestlaste lehte, mis vähema või suurema huviga poleks jälginud arutelu USA kongressis. "USA armee juurde informeerijad" pealkirjastas Eesti Teataja oma loo.

"Armee vajab inimesi, kes tunnevad maastikku, keelt, kombeid, elanikke ja hingeelu neis maades, kellega meil võib olla tuleb tegemist," põhjendati kongressis, miks informeerijaid vaja. Mitu väliseesti lehte haaras sellest kinni ja väitis, et värvatakse baltlasi. Et senat tahtnud neid 10 000 ametisse võtta, aga esindajatekoda ­vähendas arvu 2500 peale. Raud­eesriide tagant pagulaslaagritesse tulnuile pakuti "eriülesannete täitmise" eest algul palgaks USA sõduritele makstavat tasu, mis aga peagi pidavat kahekordseks tõusma. "Värvatakse ainult vallalisi mehi 18–35 aasta vanuses. Värbamisele tulevad ainult kõrge intelligentsi ja haridusega mehed, kes peavad andma truudusvande Ühendriikidele. Pärast viieaastast teenistust võib saada Ühendriikide kodakondsuse," täpsustas Geislingeni pagulaslaagris ilmunud Eesti Post.