Päikesekreemid sisaldavad küll päikesekiirguse eest kaitsvaid komponente, kuid samad koostisosad ise võivad põhjustada nahavähki, hoiatas nahaarst Mike Hart Huffington Postis juba mullu kevadel. Hulk praegu turul olevaist päikesekreemidest võivad loodetud kaitse asemel nahavähki haigestumise ohtu hoopis suurendada. Kuidas end siis kaitsta?
Kaitseb ja kahjustab
Päikesekaitsekreem saab tänavu 75aastaseks – selle tõi 1940. aastal turule Franz Greiter. Esimese kaitsekreemi põhikomponent oli tsinkoksiid. See moodustab nahapinnale kaitsva kihi, mille toime on enam-vähem sama, mis pikkade käistega särgil: kiht ei lase päikeselt tuleval UVA- ja UVB-kiirgusel nahani jõuda.
Nüüdisaegsed päikesekaitsekreemid imenduvad kiiresti, nii pääsevad aga selle koostisained lisaks naha kahjuliku kiirguse eest kaitsmisele ka kogu organismi mõjutama.
Näiteks sisaldab enamik müügil olevaid kreeme parabeene, mis suurendavad rinnavähiriski ja mõjuvad meeste viljakusele – seega mõjutavad nii mees- kui ka naissuguhormoone.
Ka oksübensoon ja retinüülpalmitaat, mis päikesekiirguse eest tõepoolest kaitsevad, on organismile kahjulikud. Esimene neist põhjustab mitmeid nahahaigusi, näiteks nõgestõbe ja kontaktdermatiiti.
Päikesekreeme puudutavad uuringud annavad mitmeti tõlgendatavaid tulemusi. Näiteks selgus enne sajandivahetust Rootsis tehtud uuringust, et inimesed, kes kasutavad päikesekaitsekreemi, haigestuvad melanoomi suurema tõenäosusega kui need, kes kreemi ei kasuta. Siiski tõdesid ka uuringu autorid, et põhjus võib olla lihtsalt selles, et päikesekreemi kasutavad need, kes nagunii teistest rohkem päikese käes mõnulevad.
Õige toit, õige rõivastus
Selge on aga, et mingi viis end päikese kahjuliku kiirguse eest kaitsta tuleks igaühel leida. Teadlased on kindlaks teinud, et ka õigesti valitud menüüst on abi päikesekahjustuste vältimisel. Mõned toiduained aitavad koguni juba kahjustada saanud rakkudel taastuda ja seeläbi vähki ennetada
Loomulikult on suureks abiks ka arukas käitumine. Esimeste päikeseilmadega ei maksa tundideks kõrvetavate kiirte alla lebama tõtata ja edasi end hilissuveni päikese käes praadida. Ka tuleks suviseid rõivaid valides mõelda sellele, kuidas nahka võimalikult palju päikese eest varjata.
Kes siiski päevitamisesoovist kuidagi jagu ei saa, võib kasutada sedasama tsinki,mida sisaldas juba esimene päikesekreemi – tuleb lihtsalt valida uuenduslik tsinksalv, mille toime ei erine traditsioonilisest, kuid mis ei määri sel kombel, nagu tema eeskäija kolmveerand sajandit tagasi.
Endiselt ei põhjusta see allergiat, ärritust ega muid nahaprobleeme, sest ei imendu naha sisse.
Paraku pole uuenduslikud tsingipõhised kreemid eriti levinud, sest need on suhteliselt kallid, ka ei oska inimesed neid veel väärtustada, sest usk päikesekaitsekreemidesse püsib ja teadmisi nende võimalikust ohtlikkusest napib.
Üks võimalus on kanda päikese kätte minnes nahale kaitsekreemide asemel õhuke kiht mineraalpuudrit. Enamik nest sisaldab samuti tsink- või titaandioksiidi ja nii pakuvad need ohtliku kiirguse eest kaitset.
Kommentaarid