21. detsembril 1920. aastal jõustus Eesti Vabariigi esimene põhiseadus
ÕL ARHIIVIST | Kuidas esimene Eesti põhiseadus vastu võeti
Vabadussõda möllas, Vene põhjakorpus tungis Eestist kiiluna Petrogradi peale, venelased omakorda püüdsid Pihkvat tagasi võtta ja olukord oli rahutu ka Läti piiril, kui Asutav Kogu võttis täna 1919. aastal vastu Eesti vabariigi valitsemise ajutise korra, mida mõnes ajalehes ka ajutiseks põhiseaduseks kutsuti.
Enne kolmandat lugemist äratas enim vaidlusi selle algpõhiseaduse seitsmes punkt. "Eesti vabariigis tuleb kindlustada igale kodanikule inimeseväärilise ülalpidamise õigus. Selle õiguse teostamiseks tuleb kindlustada kodanikele õigus maad saada harimiseks ja elamiseks ja võimalus tööd saada, samuti tarviliku toetuse saamine riigilt."
Vaidlus oli suur, aga selline humaanne seadusepunkt sai kirja.
Riigikeeleks määras seadus eesti keele, kuid lubas omavalitsusis, kus kohalikud vähemusrahvused (sakslased, venelased, rootslased ja lätlased) enamuses on, asjaajamises ka muud keelt kasutada. Liberaalne oldi hariduses, kus märgiti: iga vabariigi kodanik võib omas emakeeles haridust saada.
Piiride kirjeldus haukas suure tüki Lätimaast Eestile ja nagu teada, kehtestati lõpuks hoopis teine piir, mis Valgagi pooleks jagas. Venemaaga polnud piir nii täpselt kirjeldatud. Jutt oli Narvast ja selle ümbrusest ning Petseri linnast koos Petseri, Irboska, Pankovitsa ja Lobotka vallaga.
Kommentaarid (0)