Blogid
29. mai 2015, 12:28

Miks ei lähe Eesti poliitikud Bakuu mängudele? (16)

Olin kolmapäeval kutsutud ajakirjanikuna Aserbaidžaani suursaadiku vastuvõtule Mustpeade Majas, Tallinnas. Seal korraldati nimelt Aserbaidžaani vabariigi aastapäeva. Muide, see riik iseseivus nagu Eestigi 1918. aastal.

Kohtasin vastuvõtul palju tuttavaid nägusid. Kõige suurem rõõm oli aga näha Ingrid Rüütlit, kellel läheb hästi nagu tavaliselt. Proua Ingridil tuleb taas töökas suvi Saaremaa, Muhumaa ja Tallinna vahel. Kavatseme ka ühe reisi koos ette võtta, et tema tegemisi valgustada, aga sellest juba mõni teine kord pikemalt.

Põhiline, millest vastuvõtul räägiti, oli tänavu toimuvad Euroopa mängud Bakuus. Tegemist on Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt korraldatava Euroopa olümpiamängudega, mille ettevalmistusele kulutavad aserid üle miljardi euro.

Meie EOK president Neinar Seli mainis mulle kevadel, kui tegin temaga Delfi tarvis intervjuud, et Eestist võtab nendest mängudest osa 47 sportlast. Seli sõnul lähevad sinna oma ala parimad esindajad ning Bakuu mängud on sportlastele enne Brasiilias toimuvat 2016. aasta suveolümpiat suurepärane stardipakk.

Eestist on kutsutud Bakuusse ka meie vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ning peaminister Taavi Rõivas. Aserbaidžaani suursaadik Tofig Zulfugarovi sõnul pole tänaseks aga keegi meie poliitikutest ametlikult oma tulekut kinnitanud.

Ilmselt tuleb meie poliitikute suhtumine mängudesse Aserbaidžaani poliitikaga seoses. Ju nad arvavad, et tegu pole spordiürituse, vaid just poliitilise üritusega.

Neinar Seli selgitas mulle aga ilusasti, et tegelikult on sport üks väheseid asju maailmas, mida ei tasu politiseerida ja mis ühendab erinevaid rahvaid ning aitab kaasa ühiskonna avatusele.

Meenub, kuidas poliitilistel põhjusel ebaõnnestusid Moskva ja Los Angelesi olümpiamängud. USA ja Lääne liitlased boikoteerisid Moskva mänge ja hiljem boikoteeris Nõukogude Liit ja tema vasallid USA mänge.

Nii palju, kui mina olen kuulnud, siis Moskva olümpiamängud avasid Nõukogude ühiskonda läänele ja seda kasvõi ajutiselt. Samuti on kahju sportlastest, kes ei saanud sellel ajajärgul oma unistusi poliitilistel põhjustel ellu viia. On ju tippsport lühike ajajärk sportlasele. Siinkohal on paslik ka mainida, et isegi vanas Kreekas tegid olümpiamängude ajal sõdivad riigid omavahel ajutise vaherahu.

Teiseks sündis purjeregatist Tallinnas ka palju kasu. On ju olümpia purjespordikeskus siiani alles. Ka Pirita tee on just selleks puhuks rajatud ning lisaks veel hulk objekte, mis loodi samuti suuresti tänu 1980. aasta mängudele, mis toimusid ka Tallinnas.

Ka siis hakkasid osad inimesed jaurama, et see on okupatsiooni legitimiseerimine, kui Nõukogude Liit korraldab Tallinnas purjeregatti.

Bakuus toimuvad tõesti Euroopa esimesed olümpiamängud, aga milles sportlased süüdi on? Eurovision Bakuus või Viinis ei kandnud ju televaataja jaoks mingi vahet.

Mina kutsuksin siiski julgeid poliitikuid minema meie sprtlasi toetama. Suursaadik Zulfugarov küsis minult veel ühe väga olulise küsimuse: mis saab siis kui mõni meie sportlane peaks Aserbaidžaanis võitma medali? Kas meie poliitikutel on siis ka ükstaspuha...

Kõige huvitavam osa meie vestlusest algas aga siis kui meile astus ligi ka Vene suursaadik Juri Merzljakov. Küsisin sujuvalt, kas Putin osaleb Bakuu mängudel ja sain laia naeratuse saatel jaatava vastuse. "Loomulikult," ütles ta.

Merzljakov oli üllatunud kui kuulis, et Eestist ei tule sinna aga ühtegi poliitikut. Ta lisas, et Putin ei ole kindlasti ainus juhtfiguur juunis algavatel mängudel.