Foto: TAIRO LUTTER
Blogid
25. mai 2015, 07:00

Kuidas hirmuga arutati Saksamaa lepingut

"Meie siht on jääda võimalikult kaua sõjast eemale, kuid arvan, et see ei lähe vist läbi," on protokollitud toonase riigivolikogu esimehe Jüri Uluotsa prohvetlikud sõnad 25. mail 1939 parlamendi välis- ja riigikaitsekomisjoni ühiskoosolekul. Arutati Saksamaaga sõlmitavat mittekallaletungilepet.

Saksamaa oli selle aasta märtsis lõplikult alla neelanud Tšehhi ja võtnud Leedult Meemeli (Klaipeda ja selle ümbruse). Sõda oli õhus.

Jaan Tõnisson arvas koosolekul: "Suur-Briti soovid on tähtsamad kui lepingud Saksaga. Kui Saksa tuleb, võetakse meilt palju rohkem kui Vene. Saksa juurib meie rahva siit välja viimseni. Kui lepingut ei saa jätta sõlmimata, kaupleme iga sõna juures." Tõnisson oleks nagu teadnud, et Saksmaal oli valmis või kirjutamisel kava eestlaste ümberasustamiseks Venemaale, kuid Venele hinnangut andes oli ta tavatult sinisilmne.

Välisminister Karl Selter rääkis, et Venemaa arvamust lepingu kohta pole teada – päris nende saadikult, aga selget seisukohta ei saanud. Inglise välisametiga olid suhelnud Saksamaalt samuti lepingu sõlmimiseks ettepaneku saanud Taani, Rootsi ja Läti saadikud. Vastus olnud pigem positiivne.

Skandinaavia riigid ja Soome otsustasid lõpuks Saksamaaga lepingu sõlmimata jätta. Eesti andis allkirja 7. juunil. Sellest tõusis ainult kahju.