Mis juhtub, kui ma armun? (3)

Armumistunde tekkimine...

...võtab ajus aega 0,2 sekundit.

Kui näeme atraktiivset inimest...

...muutuvad teatud ajupiirkonnad eriti aktiivseks: ventraalne tegmentum (väike piirkond keskajus, kus asuvad virgatsainet dopamiini tootvate närvi-rakkude kehad), sabatuum, vöökääru tagumine osa ja retrospleniaalne ajukoor – ja me armume. 

Veel ärgastuvad mitmed ajukeskused ja närviteed, mis loovad emotsioone, motivatsioone, tundmusi ja tunge.

Armunul väheneb söögiisu, sest...

...neurokeemilise reaktsioonina vabanevad ajus virgatsained dopamiin ja noradrenaliin ning aktiveerub ka vegetatiivne närvisüsteem, mis reguleerib veresoonte toonust, pulsikiirust, vererõhku, seedetrakti tööd jms. Kokkuvõttes toimub söögiisu pärssivate keemiliste ainete vabanemine, nii et inimesel on rohkem energiat ja lihtsam ületada oma tavapäraseid võimeid. Nende ainete vallandumine ajus on sõltuvust tekitavalt mõnus. Sarnaselt mõjuvad ka närviergutid ehk psühhostimulaatorid, näiteks amfetamiin. 

Ajus käivituvad ka neuronid, mis saadavad sõnumeid endopioidide ja oksütotsiini abil.

Surutakse maha närvirakud...

...mis lasevad tunda negatiivseid aistinguid.

Vastastikune meeldimine...

...ei ole juhus, sest ühe inimese olek ja käitumine mõjutab teist soodsas suunas ja vastupidi. Vastastikusele meeldimisele aitab kaasa ka armumist soosiv olukord.

Inimestevaheline keemia...

...on sõnakõlks, sest inimeste vahel on ka armudes ikka tavaline õhk, aga inimeste sees toimuvad muutused võivad olla kooskõlas – neurokeemiline muutus, mis vallandub ühe inimese peas, harmoneerub teise inimese peas toimuvaga.

Tekib liblikad-kõhus-tunne.

See juhtub tänu närvidele, mis tulevad ajust ja lähevad mööda keha laiali. Uitnärv saab signaali peaajus toimuvate muutuste kohta ja annab sõnumi edasi kõhule. Liblikalend kõhus on tajutav kui teistmoodi seisund, mis peegeldab aju teistmoodi seisundit.

Sageli armutakse just kevadel või suvel, sest...

...siis on inimestel rohkem energiat, ollakse suhtlemisaltimad ja aktiivsemad kui talveperioodil. See on osa looduse tsüklist. Just viimasel ajal on hakatud teaduses uurima neurokeemilisi protsesse, mis muutuvad inimese peas aastarütmis, kuid kõike veel seletada ei osata.

Konsulteeris: Jaanus Harro, psühhofüsioloogiaprofessor, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan