Foto: TAIRO LUTTER
Blogid
8. mai 2015, 07:00

Kuidas rootslased pagulaste üle arutasid

Suur sõda Euroopas sai läbi. Rootsi pagenud eestlasil oli aga rõõmuks vähe põhjust. Neid painas küsimus: mis edasi saab? Kas Rootsi annab nad Nõukogude Liidule välja?

Teineteise kannul – üks 28., teine 29. oktoobril 1944 Stockholmis ilmuma hakanud eestikeelsed nädalalehed Teataja ja Välis-Eesti püüdsid muret vähendada, avaldades teisel mainädalal 1945 esiküljel Gallupi instituudi küsitluse, mida arvavad väljaandmisest rootslased. Gallup küsis: "Kas Rootsi peaks keelduma välja andmast balti põgenikke, kui need tahavad tulevikus siia jääda?"

Viiendik vastanutest arvas, et baltlased tuleb koju saata. 31 protsenti leidis, et kindlasti need, kes tegid sakslastega koostööd (kvislingid), kurjategijad ning ka muu ebasoovitatav element. Täpselt sama palju oli neid, kes väitsid, et kindlasti ei tohi kedagi Nõukogude Liidule välja anda. Ülejäänud ei osanud midagi arvata.

Väljaandmise poolt olid need, kes kartsid, et pagulased tükivad tööturul rootslaste eest kohti ära võtma. Mõlemad ajalehed rõhutasid aga seda, et enamikus olid välja­andmise vastu nooremad inimesed, eriti Stockholmis elavad noored.

Ühtaegu oli Rootsis teinegi küsitlus: kas Venemaa siiralt soovib ka pärast sõda lääneriikidega koostööd teha. Venemaad ei või usaldada, arvas 40 protsenti, et koostööst ei tule midagi välja.