Kuidas ärimeest kolm korda asumisele saadeti

Seitsmekorruselist «pilvelõhkujat» ehitati kaks aastat. Tallinna jaoks oli õige harukordne, et majas oli keskküte ja oma 123 meetri sügavune puurkaev. Ehitamiseks kulus 65 vagunit tsementi ja 400 000 telliskivi, ülemistele korrustele viisid trepid ja kolm lifti. Enamasti olid korterid kahetoalised, aga mõni ka kümnetoaline.

Nõukogude ajalgi Urla majana tuntud hoone (ja mõnegi teise kinnisvara) omanik Jaan Urla oli vapside toetaja. 1934. aastal otsustati ta selle eest koos paljude ärimeestega nii Tallinnast kui ka Tartust Kihnu saarele asumisele saata. Tõsi, samal aastal mõistis riigikohus ta poolteiseks aastaks tollipettuse eest vangi.

Jaan Urla jäi muidugi pihtide vahele ka nõukogude korra tulles. Ta saadeti Siberisse. Asumisel oli Jaan Urla kuuldavasti laagris leivajagaja ning päästis nii mõnegi nälgiva kaasmaalase elu.

Asumiselt tuli ta omal volil 1946. aastal Eestisse tagasi, võeti 1951. aastal uuesti kinni ja küüditati. Pääses siiski kõigist raskustest eluga ja oli 71aastase mehena 1956. aastal uuesti Eestis.