670-KILOMEETRISEL PALVERÄNNAKUL EESTLANNA: 30 kilomeetrit päevas läbiv naine kaotab kaalu, mõtleb elu üle järele ja kardab vihma (18)

Portugalist alustanud Meelike veetis kaks päeva Lissabonis, et siis suurel reedel palverännakut alustada.

Naise sõnul jõudis talle alles teel olles kohale, et lennupiletite järgi paika pandud teekonna algus langes kokku kristlaste jaoks väga tähtsa püha, suure reedega.

"Kõndida mulle meeldib ja selle idee leidsin paar aastat tagasi. Kuskilt lugesin, et keegi eestlane oli teinud. Tuligi mõte, et ma ei ole ise veel Hispaanias ja Portugalis käinud, et miks mitte proovida," meenutab Meelike.

Rännakule on planeeritud viis nädalat, mille jooksul tuleb läbida 670 kilomeetrit. Nii algab naise lend tagasi Hollandisse 7. mail.

Tee tuleb naisel läbida üksida, kuid poolel teel kohtub ta oma parima Eesti sõbrannaga, kes kõnnib sama palverännakut temast üks päev eespool.

Nagu Meelikese pulmablogi lugejad teavad, siis naine on jõudnud abielus olla seitse kuud. Mida arvab kõigest sellest tema abikaasa?

"Abikaasa on toetav. Ta teab, et mul on aegajalt vaja reisimas käia ja ka üksi reismas käia. Meil ei ole armukadedust või probleeme, kui üks tahab teisi asju," kinnitab Meelike, et lahutusest veel blogi pidada vaja ei ole.

"Enne elas ka üksi ja sai oma söögid tehtud ja pesu pestud, eks ta peab meelde tuletama, kuidas pesumasin töötab, kui palju poes toit maksab ja tihti peab oste tegema. Eks ta ikka ole raske," tunnistab naine, et eks ole emotsionaalselt kallimast kõige raskem lahus püsida.

Ettevalmistus on vajalik

"Kindlasti peaks ikka trenni enne tegema. Mina ei teinud ja arvasin, et igasugused pensionärid ka käivad, et saavad nemad hakkama, saan mina ka," räägib Meelike, kuidas ta esiti oma retke planeerides arvas.

"Aga see on ikka päris raske," tunnistab ta nüüd, et 30 kilomeetrit päevas koos seljakotiga pole naljaasi.

"Emotsionaalselt on raske ja jalad hakkavad valutama ja hõõruma. Iga päev tuleb käia, ei saa nagu vahepeal puhata," kõlab korraks energilise naise hääles väsimusenoot.
Eeltööd teinud Meelikese sõnul soovitatakse, et seljakott moodustaks umbes 10 protsenti kõndija kehakaalust.

"Minul peaks ta olema mingi 8 kilo, mul on 10-11 kilo," selgitab ta, et lennujaamas oli küll üheksa, kuid Hollandist jopega saabunud naine viskas kuumalaine all kannatava Portugali päikese all liigsed riided seljast. "Mulle tundub, et mul on kõik nii hädavajalikud asjad kaasas, aga kott on hirmus raske," hoiab ta igaks juhuks kotis ka pikemaid ja soojemaid riideid, varuks veel liiter vett.

Rändaja sõnul öeldakse, et magamiskott peab kaasas olema, kuid siiani on ta maganud hostelis, hotellis või mõnes naridega soodsas ööbimiskohas.

"Ma ei tea, millal seda magamiskotti vaja läheb, kas siis, kui põõsa alla jäädakse kogemata? Mul on kogu aeg tunne, et peaks selle ka välja viskama," on Meelikesel pooled ööbimiskohad juba ette varutud, kuid teised otsib kohapealt.

Esimestel päevadel on liiga teinud ka kõrvetav päike, mille kaitseks Meelikesel kreemi varutud ei ole. Nimelt tuleb taolistel rännakutel kõik väga täpselt ikka läbi mõelda, sest iga lisakreem on juba lisandunud kaal. Praeguseks on naise kotist teele maha jäetud sall, fliis ja dressipluus.

Kilod kadugu, kuid vihm jäägu taevasse

"Vihma kardan kõige rohkem. Kui asjad märjaks saavad, siis ei ole midagi teha. Kui vihma hakkab tulema ja jalad märjaks saavad, siis ei aita ka parimad villiplaastrid," avaldab Meelike oma suurima hirmu rännakul. Loomulikult mõtleb ta vahel, et äkki ei pea ka jalad vastu või annab selg taolist rasket koormat päevast päeva tassides tunda.

Siiani on ta kohanud väga toredaid inimesi, mistõttu kuritegevust ja röövimist ta küll ei pelga.

Kõige suurem kokkuhoid tuleb tal hetkel toidust, sest Portugali tabanud kuumalaine on viinud söögiisu ja oluline on vaid vedelik. Nii sööb ta hommikuti enamasti hostelis ja teeb teele kaasa võileiva, millele lisandub ehk purk Fantat ja õhtul jogurt.

"Teel on peamine vee joomine," kinnitab ta.

"Ma arvan, et abikaasal ei ole midagi selle vastu, kui ma tunduvalt kõhnemana ja paremas vormis pärast olen," naerab Meelike, et kaalukaotusele loodab ta küll.
"Praegu püksid juba natuke on suuremaks jäänud," lisab naine.

"Et nii pikalt planeerisin, aga ma olen ikka nii planeerimata ja treenimata," tunnistab Meelike, et iga päev tekib hetk, kus korraks tahaks loobuda. Vaatamata põlenud õlgadele, raskele kotile ja lähedaste igatsusele Meelike alla anda ei kavatse!

"Endale sai lubatud, et tahaks ikka teha. Kas ma siis tõesti olen nii nõrk, et jätan mõne päeva pärast järgi ... Teiseks on heategevusprojekt "Ladies Trekking Club"," selgitab Meelike, et kogub toetusi Tansaania kooli jaoks, et õpilastele uueks aastaks osta õpikuid.

"Kui ma nüüd pooleli jätan, siis Kilimanjaro nõlval on üks kool, mis minu pärast ei saagi järgmine aasta kooliõpikuid," motiveerib Meelike end jätkama ja lohutab, et lisaks kõigele muule – ta näeb Hispaaniat ja Portugali ka sellest küljest, milleni keskmine turist iial ei jõua, olgu selleks siis tee küsimine ja kehakeele kasutamine, sest kohalikud räägivad enamasti vaid portugali keelt.

"See on spirituaalne kogemus, inspiratsioon ja spirituaalne enda jaoks. Kui sa ikka hakkad hommikul kell 8 kõndima, et õhtul kell 8 jõuda järgmisesse kohta, siis lisaks motiveerimisele ja samm-sammule – sul on aega mõelda ka elu ja kõige üle," võtab Meelike jutu kokku ja lubab end pärast rännaku läbimist premeerida korraliku massaažiga.

Kogu retkele on Meelike arvestanud 1200–1400 eurot, millest 1400 olevat juba külluslik rännak. Kui ta esiti arvestas, et toidule kulub päevas 10–13 eurot, siis praeguseks on tal kulunud päevas vaid 2-3 eurot.