Kell oli umbes kuus õhtul, kui ma astusin hostelist üle tee asuva kiriku juurde. Kui päeval oli selle ees oleval väljakul võrdlemisi vähe inimesi (ja needki varjus), siis nüüd oli olukord muutunud: mida aeg edasi, seda rohkem kohalikke ja turiste kohale voolas. Lapsed mängisid otse väljakul jalgpalli, nii noored kui vanad istusid pinkidel. Paljudel olid siidri-või õllepudelid kõrval.
Päeval ringi kõndides ma väga palju tänavamüüjaid ei näinud ja nendegi hulgast peaaegu kõik pakkusid puuvilju. Nüüd olid aga tänavanurgad täis kaupmehi, kes müüsid kohalikke Kolumbia toite. Hinnad algasid ühest dollarist.
Võtsin siis minagi pooleteise dollari eest söögi, mis oli Eesti mõistes kartul ja kanašašlõkk, ning istusin platsi ühele pingile. Olin seal vist kümmekond minutit istunud, kui minu kõrval istuv vanahärra küsis, kas ma olen Kolumbiast pärit. Mind üllatas just see, et ta küsis, kas olen Kolumbiast pärit, mitte seda, mis riigist ma tulen. Ta ise selgitas, et välimuse järgi võiksin ma olla küll Kolumbia keskosast pärit.
Kuigi ma algul väga jutukas polnud (ikkagi võõras inimene), siis sain peagi aru, et see on Kolumbia kultuuri osa. Sa tuledki õhtul lähima kiriku juures asuvale platsile ja ajad võõrastega juttu. Paljud teised rääkisid ka oma naabritega.
See härra, tema nimi on Orlando, kinnitas mulle, et tõepoolest veedavad kolumbialased õhtuid niimoodi kiriku juures istudes. Eriti just rannikul, kus on soojem.
See plats, kus meie olime, on tema sõnul just kesk-või alamklassi kogunemispaik. Sellepärast siin ongi nii palju tänavamüüjaid. Kui minna rohkem kesklinna poole (tegelikult me asusime sealt kõigest kümne minuti jalutuskäigu kaugusel), siis sinna kogunevad jõukamad inimesed. Seal on avatud paljud söögi-ja joogikohad.
Vahepeal olid aga keset platsi seadnud end valmis salsatantsijad, kes kutsusid huvilisi tasuta salsat õppima. Korralik möll käis teisipäeva õhtul. Orlando sõnul on seal eriti vinge istuda reede või laupäeva õhtul.
Ja muide – sellel platsil kiriku ees oli tasuta wifi!
Mõtlesin siis panna Cartagenas kogetu Eesti konteksti. Kui ma läheksin näiteks Tartus Pauluse kiriku ette istuma ja hakkaksin seal suvalisi inimesi kõnetama, vaadataks mind ilmselt kui napakat!
Kommentaarid