MiaFoto: Daisy Lappard
Inimesed
12. jaanuar 2012, 14:45

Lauljanna Mia võttis riski mõtestada oma maailma

Hiljuti komeedina Eesti popmuusikataevasse lennanud Mia (24) pole lihtsalt üks tüüpiline ilus paari hooaja ja paari hiti lauljatar – naisel on ette näidata politoloogiadiplom Tartu ülikoolist ning praegu õpib ta hinge ja mõtte harimiseks filosoof

Artistinime Mia taga on võluva häälega noor neidis Kersti Kukk. Mia ehk Kersti räägib, et teise nime kasuks otsustas ta väga praktilistel põhjustel – see on lühike ja meeldejääv.


“Osa inimese elust on see, et ta mõtleb: milleks see kõik,” ütleb naine ise oma pealtnäha vastukäivaid tegevusvaldkondi – filosoofiat ja popmuusikat – põhjendades.


Peale selle, et mitu Mia esitatud laulu paikneb eri raadiote kuulatavaimate ja soovituimate hittide tabelites, on ta jäänud meelde ka sellega, et tema laulu “Bon Voyage” on ekspertidest žürii valinud võistlema konkursil “Eesti laul”.


Mia tunnistab, et populaarsus, mis on teda pooleteise aasta jooksul saatnud, tuli talle üllatusena. “Samas on kõik rahulikult läinud ja niimoodi samm-sammult arenemine ongi hea. On veel, kuhu liikuda,” mõtiskleb lauljatar, kes peab “Eesti laulu” üheks võimaluseks end ka väljaspool Eestit teostada. “Väike võimalus on, et saame Eurovisionile, ja see oleks mega! See saab raske olema, sest Eesti lauljate koorekiht on kohal. Aga kui juba unistada, siis unistada suurelt!”



Lauljaks? See pole ju tõsiseltvõetav



Mia usub, et edu saadab neid, kes pidevalt tegutsevad ja seeläbi arenevad. “Kui lihtsalt teed seda, mis sulle meeldib, ja seda arendad, liigud ise ka lähemale sellele, mida sa tegelikult tahad. Arened läbi selle, et proovid erinevaid asju, ja nii saad ennast rohkem tundma. Samas peab meeles pidama, et seda tuleb nautida ja tunda, et teen seda praegu sellepärast, et mulle meeldib,” leiab naine, et kõikides tegemistes tuleb leida midagi nauditavat.


“Mina pooldan suhtumist, et ükskõik mida ma teen, tahan sellest midagi kogeda. Kui ma isegi teen palju tööd, siis ma ei mõtle, et issand jumal, ma pean nii palju tööd tegema. Ma naudin seda, sest iga osa protsessist on oluline. Ei ole nii, et käid tööl ja ootad kogu aeg reedet. Sa ei ela selleks, et töötada, vaid töötad, et elada,” räägib ta.


Laulmist naudibki Mia täiel rinnal. Juba lapsest saati oli temas kihk saada lauljaks ja see oli midagi rohkemat kui vaid lapse- ja teismeea unistus. Siiski hoidis tütarlaps unistust vahepeal tagaplaanil. “Mingi hetk ma lihtsalt mõtlesin, et ma olin korralik ja hea õpilane, laulja amet ei ole ju tõsiseltvõetav – ma ei ela sellest ära. Andsin eos alla,” meenutab Eesti ühe eliitkooli lõpetanud noor naine.


Ülikooli ajal tuli aga Miasse julgus unistus teoks teha – koos mänedžerist venna Meelise ja eduka produtsendi Vahur Valgmaaga. “Mul on endal tegelikult väga-väga hea meel, et ma otsustasin lõpuks riskida ja oma unistuse poole minna. Julgesin seda ehk ka rohkem teha, sest mul oli pind jalge all – ülikool peaaegu lõpetatud ja töökogemus ka,” selgitab Mia, mis teda tagant innustas.


Nii ongi Tartu ülikooli politoloogiaharidusega Mial justkui kaks külge. “Naudin seda, et ma teen mitmeid asju korraga ja need täiendavad üksteist. Inimene on ju nii mitmetahuline ja minu meelest on vale panna ta kuskile purki: et sa pead ainult seda ühte asja tegema. Muidugi peab mingid valikud ikka tegema, sest kõike korraga ei saa teha,” ütleb ta.



Stereotüüpide küüsis



Küsimusele, kas kena välimusega noore lauljatarina tunneb ta ka inimestelt peegelduvaid eelarvamusi, mis peavad teda ilusaks ja sisutühjaks kunstküüntega staarikeseks, vastab Mia esimese hetkega naerdes: “Just eile käisin maniküüris.” Tõsisemal toonil arutleb ta aga, et kellegagi silmast silma suheldes temast ilmselt selliseid stereotüüpseid arvamusi ei teki. “Eks muidugi on inimestel stereotüübid. Selle vastu ei saa. Mis seal ikka. See käib kuulsusega kaasas,” nendib ta.


Tegelikult on Mia kena välimuse pandiks just väga lihtsad nipid. “Üritan korralikult magada, käin trennis, üritan tervislikult toituda, kohvi ei joo. Üritan maksimaalselt loomulik olla,” kirjeldab noor naine. “Netikommentaare ma ei loe. Usun, et kui keegi on anonüümne, kommenteerib ta ikka nii, nagu näost näkku ei ütleks. Tal on vaja öelda midagi vastikut, et midagi välja elada. Seda ei saa ma isiklikult võtta.”


Oma tugevast nahast hoolimata tunnistab staaritaeva uustulnuk, et on olnud hetki, kus talle on liiga tehtud. “Artistina pole ma inimene, vaid minusse suhtutakse kui institutsiooni, kuhu pannakse kõik hinnangud külge. Muidugi saavad inimesed aja jooksul mind tundma õppida, aga see võtab oma aja. Osa jaoks jääd aga ikkagi institutsiooniks, mis esindab midagi, mis neile närvidele käib,” võtab politoloogikarastusega lauljanna seda kaine mõistusega. “Kui mul ongi selline moment, kui pean nutma, on ka see üks osa elust. Ma ei karda seda ja sellepärast midagi tegema ei jäta. Ma lihtsalt elan ennast välja, nutan natukene, olen hale ja lähen omadega edasi,” ütleb ta positiivselt. “Tegelikult on nii, et rasked elukogemused õpetavad sulle alati midagi.”



Oma maailmapildi mõtestamine



Praegu on muusika Mia jaoks karjääri suurim prioriteet. Selle kõrvale jääb filosoofia magistriõpe Tallinna ülikoolis. Politoloogiaga seonduval ametikohal naine end tulevikus töötamas ei näe. “Muidugi never say never, aga ma ei tunne endas ambitsiooni. See on ehk liiga akadeemiline ega sobi mulle. Mulle meeldib olla elulähedasem, praktilisem. Kuigi ma õpin filosoofiat,” naerab ta. “Filosoofial on aga palju praktilist rakendust – mõtled seeläbi enda jaoks paljud asjad selgeks.”


Mia tunnistab, et tema erialavalik oli esmapilgul paljudele sõpradele-tuttavatele kummaline. “Sellepärast sain ka alguses huvitavat vastukaja – mis mõttes sa lähed filosoofiat õppima? Aga see on võib-olla ka üks riske, mis ma võtsin – mõtlesin, et ei pea olema otsuses puhtpraktiline. Ja et praktiline olla, ei pea ma kõike praktiliselt tegema. Pikemas perspektiivis mõjutab see mind inimesena,” usub ta. “Hakkasin mõtlema, et üks olulisemaid asju elus ongi minu suhtumine ja minu maailmapilt – see, läbi mille ma kõike kogen. Sellepärast tundus mulle huvitav mingisugused asjad läbi mõelda.”



Kõne ÜROs ja mootorrattaluba



Tegusa noore naisena on Mia jõudnud kaasa lüüa erinevates vabatahtlike organisatsioonide ettevõtmistes ning esineda ka näiteks Euroopa Parlamendi ja ÜRO saalides. “Olin välisministeeriumis praktikal. See pakkumine tuli suhteliselt viimasel hetkel. Ministeerium esitles üht standardit, mille loomise protsessis ma olin osalenud, ja siis nad tahtsid, et keegi noor peaks selle kohta kõne,” meenutab lauljatar, kuidas ta hoopis teisel viisil “suurele lavale” ehk maailma rahvaste esindajate ette kõnepulti sattus. Erinevad tegemised on viinud andeka neiu elama ka Norrasse, Venemaale ja Prantsusmaale, mistõttu on Mia ka väikestviisi polüglott – naine räägib soravalt koguni nelja võõrkeelt!


Olles üles astunud nii suures saalis ja lisaks lugematu arv kordi lavalaudadel, võiks eeldada, et Miat enam lavahirm ei piina. “No seda tuleb ikka ette,” tunnistab lauljatar. “Muidugi on hirm kogemustega väiksemaks jäänud. Aga siis laulan silmad kinni, see aitab kaasa,” avaldab Mia oma nipi lavahirmu ületamiseks.


Lauljatar tunnistabki, et kuulsaks saamine on tema elu positiivselt mõjutanud, on teda julgemaks muutnud. “Muidu olen ma selline häbelik ja tagasihoidlik. Võib-olla on see ka mingi kaitsefassaad, et ma olen tubli, korralik ja õrn. Aga ma olen palju tugevam, kui ma välja paistan,” kinnitab Mia kindlameelselt. “Olen aru saanud, et ma ei taha oma elu mugavalt ära elada. Tahangi proovida ja ämbrisse astuda, julgeda elus eksida. Varem ma ei julgenud seda. Aga sa elad oma elu, mitte ei väldi ohtusid.”


Pole siis ka ime, et Miat paeluvad üsnagi ekstreemsed hobid. “Teen motikalube, mis pole just eriti naiselik asi. Kavatsen kevadel eksamid ära teha. Tahan sellega enda julguse proovile panna. Ma nii hulljulge inimene ka ei ole, et väga üle võlli läheksin,” räägib naine innukalt. “Benji- ja langevarjuhüppeid tahaksin ka proovida. Ma olen need ka uueks aastaks plaani võtnud. Mullu läksin benji’t hüppama, aga sõitsin kraanaga tagasi alla. Ma ei julgenud hüpata,” meenutab ta luhta läinud julgustükki.


Noor naine peab väga tähtsaks kuulsusega kaasneva juures iseendaks jäämist. “Mul on väärtused paigas. Minu jaoks on olulised lähedased inimesed, nende arvamus loeb mulle kõige rohkem,” usub naine ise. Seni skandaalideta pääsenud Mia lisab, et kui temast liigubki näiteks meedia vahendusel ringi mõni jama jutt, läheb see hetk endale kindlaks jäädes üle ja ununeb. “Tegelikult pean lõpuks ikkagi enda arvamust usaldama ja teadma seda, kes ma olen.”