“Minu aed on mu looming, uue taseme tasakaal ja maagia. Millessegi ebamaisesse ma küll ei usu,” kinnitab Terje, kelle avalik salaaed pulseerib ometi taevalikult. “Selle ligi hektari harmoonia ning taimede ja kivide kooskõla on olemas ka siis, kui seda ei nähta. Või kui siin ollakse kohal, ilma et nähtaks.”
Pärast pikka metropolielu Moskvas ning õpetajatööd Juuru ja Hagudi koolide vene keele õpetajana oskab Terje jääda häirimatuks ka siis, kui inimesed on küll füüsiliselt tema aias, aga ei näe ega taju selle maagiat. Imest osasaamise aja kulutavad hoopis minatamisele: “Mina küll ei viitsi”, “Mina teeksin paremini, kui mina teeksin”. Avalik salaaed on teinud Terje tugevamaks kui kunagi varem – nagu omal ajal ammutas Terjele arusaamatul kombel jõudu mullast ja kividest ka tema ema. Väike Terje imestas toona, mida selles ukerdamises küll leitakse. Nüüd tuleb kino- ja teledaami aeda tema õdegi põhiliselt selleks, et rohida ja lõigata, nokitseda ja hoolitseda, sest nii on lihtsalt hea.
Nii Raba salaaias kui ka Moskvas on olnud Terje jaoks elu parimad elamise ja loomise keskkonnad. Nooruses võttis miniatuurse kaunitari enese elu sedavõrd vallatud kurvid, et tal polnud võimalik jääda Eesti-sugusesse tillukesse tubateatrisse ennast imetlema.
“Läksin varakult mehele ja sain esimese poja. Kolisime kolmekesi Moskvasse. Asusime nii tööle kui ka üha juurde õppima. Elasime tillukeses korteris, vanemate käest mingi toetuse mangumine ei tulnud mõttessegi ja hakkamasaamine oli kombeks igas eas inimestel endil. Õpetlikud ajad olid. Praegustest väga erinevad – päriselt ka. Toona ei saanud ainuüksi ilu olla elukutse. Raha ei tulnud seina seest. Raha ei võidetud, vaid teeniti. Minul läks õnneks teenida mitukümmend aastat ametis, mida ma tõeliselt nautisin, austasin ja imetlesin,” on Leningradi teatri-muusika-kinoinstituudi lõpetanud nääpsukene naine tänulik.
Septembris on Naiste kolme kuu tellimus eriti hea hinnaga - vaid 9.90!
Kommentaarid (0)