Inimesed
12. september 2013, 09:08

Kõmmari tööpäeva sisustavad vaimuhaiged ja kriminaalid

Raivo Rättet teatakse kui ansambli Kosmikud veidi hullumeelset basskitarristi Kõmmarit. Vähesed on ehk kuulnud, et tegelikult on mees juba aastaid hoopis teistlaadi erialal. Raivo töötas pea kümme aastat Helsingis kohtupsühhiaatria osakonnas ja on praegu ametis Helsingi linna psühhiaatriakeskuses.

Helsingisse elama-töötama läks Raivo enam kui kümme aastat tagasi. Ta sattus seal õppima sotsiaal- ja tervishoidu, kuni juhuslikult pakuti tööd kohtupsühhiaatria valdkonnas. “See kõik oli täiesti plaaniväline, aga osutus hoopis pikemaks perspektiiviks, kui oodata oleksin osanud. Psüühiliselt haiged, kriminaalid ja psühhiaatria ei paelunud mind isegi kooliajal, aga näed, elu tegi omad korrektuurid,” räägib kolme väikese lapse isa ja muusik. “Minu esimene töö oli aastatel 2000–2007 Helsingi kohtupsühhiaatria uuringute osakond, kus tuli kokku puutuda kõiksuguste tegelastega alates mõrtsukatest ja vägistajatest, lõpetades lihtsalt väga haigete patsientidega, kelle hullumeelsus on ravimatu,” meenutab mees.
Raivo meenutab, et ametisse astudes oli ta osakonna üks nooremaid töötajaid. “Teised olid kõik väga vanad ja kogenud. Sain sealt kohe hea kooli.” Enamik osakonna töötajaid olid loomulikud mehed ja kuigi vanuse poolest pensionieelikud, olid olemuselt ja välimuselt kõik väga nooruslikud. Raivo sõnul seisis ukse ees rivi Harley´Davidsone ja kolleegide ellusuhtumine oli nooruslikult terve. “Noore mehena oli mul sinna väga hea sulanduda,” meenutab ta töö algust. “Üldse olen tähele pannud, et psühhiaatrias töötavad äärmiselt nooruslikud mehed. Eks seal ongi olulisim aspekt see, et meel oleks pidevalt värske.”

Vajadusel kasutab ka jõudu
“Kohtupsühhiaatria uuringute osakonnas ei hoita inimesi kaua kinni. Nad on seal kaks kuud uurimise all ja selle tulemusena valmib eksperthinnang. Kuritegu ja inimest analüüsides saab selgeks, kas tegu on vaimselt haige inimesega, kelle koht on raviasutuses, või siis täiemõistusliku inimesega, kes vastutab oma tegude eest. Lõpp on kas vangla või riiklik raviasutus,” kirjeldab Raivo oma esimest töökohta. Mees lükkab aga ümber arvamuse, nagu oleks võimalik eksperte lollitada ja vanglast pääsemiseks hullu mängida. “Šlikerdada ei ole seal osakonnas kindlasti võimalik. See on tavainimese arvamus, aga kohtupraktika nii lihtsalt ei toimi. Analüüsid, katsetused ja kõik muu, see pole nali.”
Enda närvikavast rääkides ütleb mees irooniliselt, et ega see hästi vastu pea. “Keeruline on kindlasti. Me kolleegide keskel naljatame, et terve inimene sellele alale ei eksi.” Töö ja vaba aeg peab tasakaalus olema, eks sellepärast töötabki Kõmmar aeg-ajalt meelelahutajana.

loe lähemalt Naistest!