Tenerife
Kerli Jõeäär 29. märts 2012 08:27
Et teistes Tenerife vastu huvi äratada, tuleb saarde kõigepealt ise ära armuda. Platoonilised suhtevormid selleks ei sobi, siin tuleb ise kohapeal elada, arvab Tenerifel alaliselt elav ja ringreise korraldav Olavi Antons.

Olavi sõnul on saarel neli suuremat vaatamisväärsust, mida külastamata on patt Tenerifelt ära minna. Nendeks on saare keskel kõrguv El Teide vulkaan, Los Gigantese kaljude vahele peidetud Masca ehk piraadiküla samanimelises orus, La Orotava linn oma Kanaaride arhitektuuri tippnäidetega ja saare idarannikul asetsev Candelaria linnake, mille keskväljakul asuvas basiilikas on varjul Kanaaride kaitsepühak Candelaria Neitsi (ka musta madonnana tuntuks saanud).


Tenerife tähtsaim vaatamisväärsus on loomulikult Teide mägi, mis on õigupoolest magav vulkaan koos seda ümbritseva Las Canadase rahvuspargiga.


Hispaanlased ise peavad neid kivimonstrumeid nii tähelepanuväärseteks, et joonistasid nad koguni enne eurosid kehtinud peseetasid ehtima – nimelt tuhandelist kupüüri.


Mööda kraatri põhja kulgev korralik asfalttee viib El Portillo külastuskeskuse ja köisraudtee juurde, see omakorda 25 euro eest kaheksa minutiga 3550 meetri kõrgusele, kust päris tipuni jääb veel paarsada meetrit.



Raske jalgsimatk võib osutuda parimaks elamuseks


Teidest viib Masca piraadikülla umbes viie kilomeetri pikkune tee, bussisõit sinna on tõesti närvesööv, aga vägev. Tekib tunne, et kohe-kohe sõidab buss kurvist välja – tee liigub allamäge ning on väga kitsas ja kurviline.


Matk Mascast ookeanini kestab mööda rannakaljude vahelist pea olematut rada vähemalt paar tundi ja tagasi pääsemiseks on kaks võimalust – jala tagasi sama olematut teed mööda üles tulla või kindlatel kellaaegadel väljuva kaatriga, mis viib üllatavalt lähedal asuvasse Puerto Santiago sadamasse. “Kaatrisõit on muidugi omaette elamus, kuid arvestada tuleb sellega, et kuristiku põhjas liikudes ei oota baarid higistavate õllekannude või jaheda sangriaga, seega ma soovitan kaasa võtta vähemalt 1,5 liitrit vett inimese kohta,” soovitab Olavi. Jalgsimatk on algajale aga tõepoolest raske: libedad kivid, järsud kaljud, tiba tõelist mägironimist, purreteta ojad, erinevad takistused, väga kivine ümbrus, kuid vaated on hingematvad ja panevad ahhetama.


Puerto Santiago on turismikeskusest (Los Cristianos, Las Americas ja Costa Adeje) umbes 30 km eemal. “Seda hoitaksegi kohaliku võimu väljaantud regulatsioonide abil rahulikuna, et oleks pelgupaik ka neile, keda öö läbi kestvad peod ei huvita või suisa häirivad. 30 km eemal on ööelu täiesti olemas – diskod katuse all ja vabas õhus.  Cristianose San Telmos ehk ookeaniäärsel tänaval on paarsada meetrit salsabaare, mis võtavad ka kõige vingemal peoloomal kogu mahla välja,” muigab reisijuht.



Vabamüürlaste salakirik


Maadeuurija Alexander Von Humboldt, kes külastas Tenerifet 1799. aastal, on nimetanud Orotava orgu maailma kõige kaunimaks paigaks. Kaks sajandit ei ole loomulikult möödunud jälgi jätmata, kuid tõenäoliselt ei ole org oma veetlusest tänaseks kuigipalju kaotanud. Taamalt paistev Teide tipp, sinisest ookeanist tõusev roheline mäenõlv ning palmide vahele mäekülgedele kobarduvad majakesed on kui postkaart, mis jääb igaveseks meelde. Orotava linn on omaette vaatamisväärsus mitmel põhjusel. Kõigepealt eristub see saare ülejäänud linnakestest ja asulatest oma puhtuse ja aristokraatliku väljapeetusega. “Ilmselgelt hoolivad linnavalitsus ja linnakodanik siin oma linnast ja seda märkab igal sammul: kõik on nii ilus, nii maitsekas ja sealjuures nii vana,” imetleb Olavi.


Külastamist väärib ka kahe kupliga kirik Iglesia de la Concepción, mis on muide vabamüürlaste kätetöö. Kurioosumiks võib pidada sealset altarikontseptsiooni, kus tavapärase Kristuse vms asemel on aujärjele tõstetud hoopis kuldvillak ja barokkstiili meistriteos Iglesia de San Agustín. “Orotava külje all asub ka üks saare omapärasemaid söögikohti El Monasterio – endisesse kloostrisse rajatud eri tasanditel ning erinevate köökidega kompleks, mille klaasseinad peavad kinni küll ookeanilt üle oru lõõtsuva tuule, kuid ei sega sealset miljoni dollari vaadet,” soovitab Olavi.


 
Cabalgata ja “sardiini matus”


Tenerife tuntumate pidustuste hulka kuuluvad karnevalid, mis on paljude meelest Rio de Janeiro karnevalide järel parimad. See erksavärviline pidu toob saarerahva kord aastas kokku suurejooneliselt lustima. Karneval toimubki igal aastal veebruaris-märtsis enne paastu. 


“Praktikas näeb asi tänapäeval välja nii, et kuskil toimub kogu aeg midagi, mida karnevaliga rohkem või vähem meelevaldselt seostada saab, aga turistide jaoks on oluline teada, millal toimuvad mogollones’ed ehk kohalikud tasuta vabaõhupeod ja cabalgata ehk suur kulminatsiooniline rongkäik. Muu siblimine karnevali ümber ongi rohkem kohalike pärusmaa. Mina isiklikult soovitan osaleda mõlemal – nii mõnel mogollones’el kui ka cabalgata’l, mis toimub tavaliselt pärast karnevali kuninganna ehk gala reina ja drag queen’i valimisi,” teab Olavi. Pealtvaatajad kogunevad tänavatele ja mööda linnatänavaid kulgeb paraad, kus võistluste võitjad kannavad uhkeid kostüüme. Paljud pealtvaatajad on riietatud karnevalikostüümidesse ja kogu atmosfäär on väga meeleolukas. Samalaadne üritus toimub ka lastele.


Karnevali viimane üritus on entierro de la sardina ehk sardiini matus, mille meeleolu on tehtult kurvameelne ning mis sümboliseerib karnevali lõppu. Traditsiooniliselt liigub sardiini kuju kandev nn matuserongkäik mööda peatänavaid randa, kuhu kuju maha jäetakse. Sellel üritusel on osa inimesi riietunud isegi leinariietusse, et karnevali lõpumeelolu piisavalt demonstratiivselt väljendada.


Karnevali peasündmuste toimumiskoht on Santa Cruz, peamiselt sadamapiirkond, kus tantsitakse temperamentsete salsarütmide taktis. Iga tenerifelane peab auasjaks esineda karnevalil võimalikult uhkes kostüümis, mida juba aegsasti hoolikalt ette valmistama hakatakse.


Iga eestlane saab siin hakkama
 

“Juba esmakordselt Tenerifet külastades sai mulle paari päevaga selgeks, et üks Eestist pärit keskmise kohanemisvõimega inimene saab siin ka alaliselt elades hakkama, kui tahab. Et saarega ise tuttavaks saada. Näha kuristikupõhjas lösutavat Masca “piraadiküla” nii hommikuvalguses kui ka loojangupäikeses, jõuda eksirännakutel maailma lõppu, kus kaljunukil on paar viltuvajunud majakest, pingil kössitab üksik krimpsus vanataat ja koer tema jalgade ees teetolmus ei tõsta rahurikkujate peale peadki. Käia ära loorberimetsades ja vulkaanil. See loetelu on pikk ja me pole veel kaugeltki kõikjale jõudnud,” jutustab Olavi tõeliselt armunu õhinal.


Et Tenerife on vaid Saaremaa-suurune (õigupoolest pisut väiksemgi), on siin Olavi sõnul kõik suhteliselt käe-jala juures. “Kas omal käel või ekskursiooniga ringi liikudes tasub silmas pidada, et suuresti seisneb Tenerife võlu mitte päralejõudmises, vaid teelolemises. Sest enamasti ei oota teid pärale jõudes muud kui kaljud ja seesama ookean,” filosofeerib ta.