Inimesed
31. juuli 2008, 21:00

Sünnikaart õpetas oma saatusega leppima

Muusika küla Väike-Suitsu kitsetalu perenaine Urve Saar (53) näeb ära inimese füüsilised, vaimsed ja psüühilised hädad.

Vahel sunnib elu tegema samme, millele esialgu seletust nagu polegi. Nii tundis Väike-Suitsu talu perenaine Urve Saar vajadust minna Taimi Uuesoo juurde astroloogiat õppima. Kõigepealt aga siiski teada saama, mida näitab tema enda sünnikaart. ”Tundsin end oma suguvõsa poolt hüljatuna, eemaletõugatuna. Sünnikaart näitas, et olen vanemateta orb. Kuigi mul olid vanemad ja noorem õde ning vend, olin nende jaoks võõras,” pajatab Urve. Ta lisab, et arvatavasti aitas sellele kaasa ka tema otsekohesus, ausus ja õiglus. Ta kippus ikka teisi aitama, ka siis, kui nad seda ei palunud. Kus ebaõiglus pead tõstis, võttis Urve enda peale õigluse jaluleseadmise. “Loll saab kirikus ka peksa, mina sain aga teada, et head tasutakse tihti kurjaga ja et oma abi ei tohi peale suruda.”



Poja surm tõi selguse


Pere toetuseta jäädes tuli Urvel tahtmine teada saada, kes ta siis on ja miks on tema elu nii okkalist rada mööda kulgenud. Sünnikaart andis küsimustele vastused. ”Mulle on öeldud, et eelmises elus olin tantsija-elupõletaja ja kõik minu probleemid on seotud karmaga. Selle karmavõla kustutamiseks tuleb mul teha palju tööd.”


Sünnikaart näitas ravitseja märki – naisel on võimalus olla ravitseja ja loomadelt saadava toorainega hakata inimesi ravima. ”Uurisin oma suguvõsa ja selgus, et vanatädi oli ravitseja. Kuid mina õppisin pärast keskkooli pooljuht-häälestajaks – mulle meeldis tehnika. Olen olnud rohkem mõistuse- kui tundeinimene,” pajatab Urve.


Elu näitas oma karmi külge aga edasi. Poja enneaegne lahkumine siit ilmast neli aastat tagasi oli ema jaoks šokk. Seda enam, et suguvõsa süüdistas noore mehe surmas ema ja jättis ta oma murega üksi. Urve meelest polnud see juhus, et mingi mõtte ajendil hakkas ta huvi tundma oma sünnikaardi vastu, see leevendas veidi ikka ja jälle pähe kerkivat küsimust: ”Miks minuga nii juhtub?”



Tahab tulevikku näha


Edasi aga kulges kõik loogilist rada pidi. Ajakirja Avanemine korraldatud suvepäevadele sattus Urve tänu kitsedele, keda ta pidas, ja nende tervisliku piimale. Kokkutulekul kohtus ta vaimse maailmaga suhtlevate inimestega. Nägijad kinnitasid, et Urvel on tugev energiaväli ja tal on ravitsejavõimed. Kuid selleks, et naine mõistaks kõrgemalt poolt antud teadmisi, oli tal vaja käia kolm korda Kirna mõisas enda kanaleid avamas.


”Ma ei tea, kuidas ma tean, aga suudan ära öelda inimese füüsilised, vaimsed ja psüühilised hädad. Ma ei peagi inimest kätega puudutama, ravin oma energiaväljaga,” selgitab Urve. Ta kinnitab, et pole ravija, sellist õigust tal polevat, kuid inimene saab end ise ravida. Tema töö on õpetada, kuidas inimene end ise aidata saab – olla nõustaja. Inimesel pole vaja ise rääkida, mis tal viga. On vaja vaid kuulata, mida Urve räägib, ja otsustada, kas ta järgib saadud nõuandeid või ei.


Urve teab, et ta on alles oma tee alguses. Põetud haigusedki on tema meelest tulnud vaid selleks, et omal nahal kogeda, kuidas haigustest jagu saada. Urve loodab, et aja jooksul suudab ta ka tulevikku ette näha. Aga see pole enda teha, selleks peab valmis olema. ”Kui ülevalt see võime antakse, siis antakse,” lepib Urve olukorraga. Ta teeb seda, mis on tema kohustus inimeste ees. Aitab neid, kel tervis jupsib ja arstiabi pole loodetud tulemust andnud.



Kitsepiim annab nooruslikkuse


Kümme aastat tööd trükkalina töötamist halvendas lapsepõlvest saati nigelat tervist veelgi. Urve sõnul hakkasid haigused teda kimbutama juba 16aastaselt. Haige oli sapp, kaela piinas radikuliit, nahk kannatas allergia käes, gripi tagajärjel oli liigestes põletik, rinnas oli kõva tükk. ”Sada häda oli mul küljes. Trükivärv mürgitas organismi niivõrd, et arst ütles: kas sured linnas või lähed ära maale puhtasse keskkonda,” meenutab Urve oma jõudmist vanavanemate tallu ja kitsepidamise juurde. Kitsepiima kasulikkusest oli ta ammu kuulnud, tosin aastat tagasi hakkas ta ise kitsi pidama. Praegu on Väike-Suitsu talus 25 täiskasvanud kitse ja 40 talle.


Arsti juurde pole Urvel vaja enam minna, sest abi on käepärast võtta. Liigesed haiget ei tee, valutavad kohad on tänu kitsepiimale terveks saanud. Kõigepealt veendus ta omal nahal, kui hästi aitab kitsepiim organismil pärast operatsiooni taastuda. Enne viiekümnendat sünnipäeva laskis Urve kontrollida oma luuhõrenemise astet. Selgus, et tänu kitsepiimale on tal 35aastase inimese luud. Ja noorenenud välimus, puhas ja terve nahk. Saanud ise kitsepiimast abi, otsustas ta ka teisi aidata.


Kitsepiim on oma koostiselt põhimõtteliselt ravim. Urve juures käivad kitsepiima ostmas inimesed üle Eesti. ”Klaas piima päevas on täiesti piisav, et saada oma immuunsüsteem korda ja anda organismile võimalus tugevaks muutuda,” kinnitab Urve.


Piimast tugevama ravitoimega on aga ternespiim, selle ostjaid on aga isegi välismaalt. ”Ma olen tohutult tänulik sellele naisele, kes soovitas mul hakata koguma ternespiima. Külmutan ternespiima ja vastavalt inimese terviseprobleemile oskan soovitada vajalikku kogust. ”


Urve pajatab loo mehest, kel olid potentsiprobleemid. Jõudis ta koos naise ja oma murega siis kitsetalu perenaise juurde ja sai lahkudes kaasa ternespiima, mida pidi tarvitama kolm korda päevas. Kuu aja pärast tuli mees nõuandja juurde ja rääkis, mis oli juhtunud. Naine oli esialgu rõõmustanud, et mehel probeem kadunud, kuid kahe nädala möödudes oli Urvet juba siunanud ja kodust jalga lasknud. Ju sai mehel järsku varem puudu olnud potentsi üleliia palju.


Urvel on välja töötatud spetsiaalsed kitsepiima baasil valmistatud ravimäärded. Need aitavad ravida näiteks psoriaasi, nahaprobleeme, haavandeid, ekseeme. ”Uhh, küll oli algul määrde valmistamine ebameeldiv. Rasv ju haiseb, aga määret tegin paljaste kätega. Kuid oma kuiva nahaga käed sain küll korda ja kuna panen sinna sisse nii energat kui ka armastust, toimivad ravimäärded hästi,” selgitab ta. Urvel on tulevikus kavas avada väike puhke- ja tervisepansion, kus inimesed kitsepiima ja sellest valmistatu abil tervist turgutada saaksid.