Foto: TAIRO LUTTER
Blogid
13. märts 2015, 07:00

Kuidas Käbin Eesti kultuuri lammutas

Eesti kultuuri nõukogudeaegseid tumedamaid lehekülgi jõudis kätte märtsis 1950, kui EKP keskkomitee VIII pleenumil astus kõnepulti keskkomitee sekretär Johannes Käbin.

"Kultuuri, kunsti ja teaduse vallas püüdsid Andresen ja Kruus igati kindlustada kodanlike natsionalistide positsioone… 1943. aastal anti teenelise kultuuritegelase aunimetus kunstnik Adamson-Ericule, suurmajaomaniku pojale, dekadenditsevale formalistile ja natsionalistile… 1945. aastal, kui ENSV oli äsja vabanenud Saksa okupantidest, anti rahvakirjaniku aunimetus Tuglasele – eesti sümbolistide peamehele, kirjanik-dekadendile, kes kogu oma elu jooksul pole kirjutanud midagi rahva jaoks ja kes üldse mitte midagi pole kirjutanud nõukogude võimu ajal… kes ajas kogu oma elu jooksul kodanlik-natsionalistlikku poliitikat. 1945. aastal anti pärast ENSV vabastamist teenelise kultuuritegelase aunimetus Starkopfile ja Vabbele – okupeeritud territooriumil töötanud kunstnikele-formalistidele, natsionalistidele ja apoliitilisuse propagandistidele," vahutas Käbin, lugedes ette järjest uusi ja uusi nimesid: Käis, Vettik, Semper, Wõrk, Kalmet jt.

"Meil toetuti seni intelligentsile ning nende hulgast sotsiaalšovinistidele," süüdistas Käbin – ja leidis hea näite enda tegevusest: kirjanike liidu sekretäriks edutati "algaja kirjanik", endine tööline sm Mälk.