Blogid
10. märts 2015, 19:03

Kinos võib kõõrdsilmseks jääda (26)

Nädalavahetusel käisime Tartus. Läksime Tasku Cinamoni kinno. Valisime välja komöödiafilmi, mille saal oli praktiliselt välja müüdud. Ainult esimeses reas oli veel saadaval kohti.

Kui mu kaaslane kõhkles, kas esimesse ritta tasub üldse kohti osta, siis tütarlaps meie ees teatas, et oli just ise esiritta kohad ostnud ning lisas, et sealt avaneb siiski suurepärane vaade.

Ostsime piletid ära ja seisime umbes kümmekond minutit esiteks piletisabas ja teiseks järjekorras, et pääseda saali.

Kuna pühapäev oli rahvusvaheline naistepäev ja kinos näidati ka filmi 'Viikümmend halli varjundit' olid kõik viisakad kavalerid toonud oma kaasad sinna. Järjekorrad olid tõesti sellised, et taolisi pole mina Tartus varem nähtud.

Lõpuks jõudsime siis kinosaali number kaks. Ruum oli tõesti rahvast pilgeni täis ja ainsad vabad paar kohta asusid esireas. Istusime maha ja ma ehmatasin endal kaela kõveraks.

Ekraan oli praktiliselt nagu kõrge müür meie ees. Will Smith oli kuskil kümme meetrit pikk ja minu pilk ulatus ainult tema suuni. Silmi ei näinud, sest selleks pidi praktiliselt siruli viskama. Subtiitrid jooksid mitu meetrit allpool. Mõlemat koos, pilti ja subtiitreid, oli võimatu vaadata.

Kui tõesti tahtsid aga tõlget jälgida tuli pead närviliselt paremalt vasakule viibutada. Nii ees pole ma ühtegi ekraani kinos kunagi varem näinud.

Ainuke õnn oli see, et toolid kiikusid pisut ja vahepeal sain end päris pikali visata. Samas mõtlesin, et ekraan oleks sel juhul võinud olla juba laes. Siis oleks olnud üldpilti kergem hoomata.

Tsikk, kes soovitas esiritta istuda, istus ausalt ise ka seal oma kaaslasega. Ta oli tõsi küll samuti hämmingus ja vaatas meile piinliku naeratusega otsa.

Kügelesime seal kümmekond minutit, aga filmi kui sellist ei suutnud jälgida. Tõusime püsti ja lahkusime.

Minul tekkis paratamatult küsimus, kas selline asi on üldse Tarbijakaitse poolt lubatud ja seaduslik, sest inimene on antud juhul ostnud kalli kinopileti ning filmi ta rahuldavalt ei näe.

Kui teatris on kehvemad kohad odavamad, siis antud juhul võiks ka kinos see nii olla- kui tõesti keegi soovib filmi niimoodi vaadata. Sel juhul tuleks hinda alandada vähemalt poole võrra, sest näha oli korraga ju ainult pool ekraani.

Kõigepealt teatasime piletikontrollile, et selliste kohtade pealt ei ole võimalik filmi jälgida. Ta nõustus, kuid möönis et nii tugevat reaktsiooni nagu meil, pole selles kinos kohatud ja inimesed on siiski olenemata ebamugavustest filmi lõpuni vaadanud.

Seejärel palusime piletimüüjal meile raha tagastada. Sellega ta alguses nõus ei olnud ja ütles, et me saame piletid ainult mõne muu filmi vastu vahetada. Selleks meil aga tuju enam ei olnud või olid need juba nähtud filmid.

Siis ta pakkus välja, et saame need nachode või popcornide vastu vahetada. No mingit erilist isu neid ilma filmita ooteruumis krõbistada ka ei olnud. Jäime lõpuni kindlaks, et soovime siiski kolmteist eurot ja kuuskümmend senti tagasi saada.

Seejärel teatas neiu aga, et saalis siiski on kaks varukohta tagumistes ridades, mis on juhtudeks kui mõni tool katki läheb!! See tundus juba parem variant, kuid vaatasime kella ja saime aru, et olime viisteist minutit juba filmist selle arutelu ajal maha maganud ehk siis polnud enam mõtet tagasi saali minna. Müüja seletas, et siiamaani on kõik inimesed esireas filmi hoolimata ebameeldivatest kohtadest lõpuni vaadanud ja raha tagasi pole nõutud. Ta lisas veel, et inimesed on suisa õnnelikud, et populaarsetele filmidele üldse pääsevad.

Lõpuks suutsime müüja ümber veenda või õigem oleks öelda endast välja viia. Ta virutas raha letile ja teatas "Olgu siis!"

Loo mõte. Kas Tartus on tõesti inimesed nii tagasihoidlikud, et ei julge oma õiguste eest seista või on neil teistmoodi silmad kui minul? Samas kõõrdsilmsust nagu Nipernaadi pooltotral karjaplikal Trallal mul pole ka tahtmist saada.

Igal juhul saime kinost meeldejääva elamuse. Tarbijakaitsele tuleks kindlasti kiri saata. Loodame, et see esireaäri lõpeb ära, sest antud juhul on tunne, et sinna on virutatud lihtsalt üks rida juurde, et kino omanik suuremat kasumit teeniks ja seda vaeste lõuna-eestlaste pealt.