Täpselt sellel kohal seisis õigeusu Aleksander Nevski kabel. Tillukest paekivihoonet, mille uste juurde viisid igast ilmakaarest trepid ja ruumis purskas joogiks vett, ehtis särav plekk-katus kaugele paistva ristiga.
Kabeli juures lõppes tavaliselt õigeusklike ristikäik. Viimati jaanuaris 1917. Kabel ehitati Konstantin Nymani projekti järgi ja pühitseti 1888. aastal. Eesti venestuslaine alla uputanud keiser Aleksander III oli vahetult enne seda sattunud raskesse õnnetusse Harkovi lähedal, kui koos perega sõitis 17. oktoobril 1888. aastal erirongiga Krimmist puhkuselt tagasi Peterburi.
Mõni rääkis pommist, mille kokaabi olla rongi sokutanud, teised pidasid õnnetuse põhjuseks raudtee kehva seisukorda ja liiga suurt kiirust – kaks vedurit kiskusid 15 vaguniga rongi 68 kilomeetrit tunnis. Kirik nimetas keisriperekonna eluga pääsemist imeliseks: õnnetuskohale püstitati kirik.Eestis oli üks õnnetuse mälestusmärke too kabel Viru ringil (mis iseseisvuse tulles maha tõmmati samal ajal kui Peeter I monumentki).
Pühitsemine pühitsemiseks. Tegelikult pandi kabelile nurgakivi juba peaaegu aastapäevad enne imelist pääsemist.
Kommentaarid