Toompeale tagasi valimata jäetud rahvasaadik: mis nüüd edasi saab? (77)

Äsjased riigikogu valimised tähendasid nii mõnelegi saadikule tõehetke – rahvas ei soovi neid Toompeal näha. Nüüd tuleb leida uus (rahaline) väljakutse. Osa praegu välja jäänud elukutselistest poliitikutest loodavad-ootavad veel parlamenti pääsu asendusliikmena, kui kolleeg on ministriks läinud. Mida aga hakkavad tegema need, kellele on selgemast selgem, et isegi asendusliikme koht silme ees ei terenda?

Eelmise aasta detsembris Keskerakonnast välja astunud ja nüüd sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideerinud parteitu Olga Sõtnik ütleb otse, et kui oled kaheksa aastat olnud riigikogus, siis see on mugavustsoonis olemine. Nii ta siirdubki nüüd ettevõtlusse – ta arendab oma iduettevõtet.

Sots Rannar Vassiljev alles vaatab, mis saama hakkab. Parteikaaslane Karel Rüütli annab teada, et midagi kindlat praegu silmapiiril ei ole.

Samuti vaid mõne kuu Toompeal olla saanud reformierakondlane Kalmer Lain tunnistab, et teinekord võib aega võtta kuni aasta, et leida sobiv töö. Tema parteikaaslane Tõnis Kõiv ütleb aga, et temal paar pakkumist juba on.

Rannar Vassiljev tööst toidupoes: ühe kogemuse võrra olen rikkam

"Veel ei ole keegi minu poole tööpakkumisega pöördunud," muigab viimaseid nädalaid riigikogu liige, rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev (SDE), kes Lääne-Virumaal nopitud 2172 häälega uude parlamenti ei pääsenud.

"Eks ma tegelen siin päev korraga," ütleb Vassiljev, et on erakonnas edasi ning et ta on praegu seotud uue koalitsiooni moodustamisega, siis tegevust tal jätkub.

Aga mis saab pärast edasi? "Eks ma vaatan, mis täpselt saama hakkab. Pikalt ette plaanitud mõtteid või plaane mul ei ole. Ei ole praegu sellist varianti b või varianti c."

Kui kerge või raske on endisel riigikogu liikmel tööd saada? "Arvan, et see oleneb konkreetsest saadikust. Oleneb ikka, milline riigitegelane ta on, kui asjaliku inimesega tegu on," räägib Vassiljev.

"Ja ega pea ju alati ka tööle minema – võib ka ise tööd pakkuma hakata."

Valimiskampaania ajal käis Vassiljev toidupoes müüjatel abiks, pani nii kaupa riiulitele kui ka tegi kassapidajatööd. "Vähemalt mul on kampaaniast üks elukutse juurde omandatud. Ühe kogemuse võrra olen kindlasti rikkam," vastab ta küsimusele, et kas läheb toidupoodi tööle tagasi.

Kunagine Rakvere abilinnapea ja ka linnapeaametit pidanud Vassiljev meeri kohta tagasi ei ihka. "Rakveres on linnapea endiselt olemas. Ma ei plaani küll kelleltki kohti ära võtma hakata. See ei ole mul kindlasti mõttes," ütleb ta.

Tõnis Kõiv: paar pakkumist juba on

Kunagine Paide linnapea ning varem Järva- ja Viljandimaal kandideerinud Tõnis Kõiv sai nüüd Harju- ja Raplamaal kandideerides 355 häält.

"Kümme aastat parlamendis on andnud mulle hindamatu kogemuse ja kohe, kui mandaat riigikogus lõpeb, kavatsen uue tööalase rakenduse leida," lubab ta.

"Paar pakkumist juba on, aga valimispäevast ei ole veel nädalatki möödas. Püüan jõudumööda edasi tegelda ka valdkonnaga, millele viimastel aastatel olen eriti tähelepanu pööranud – inimeste elukvaliteet."

Kuna Kõiv valiti 2013. aastal Rae vallavolikokku, siis nüüd saab ta asuda koduvalla volikogu liikmeks, et elukvaliteedi küsimustega tegelda.

Fraktsiooni esimees Karel Rüütli: peagi tuleb hakata ringi vaatama

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Karel Rüütli püüdis Harju- ja Raplamaalt 293 häält ning seega ei ole temalgi uude riigikokku asja.

"Esialgu võtan mõneks nädalaks aja maha, et olla rohkem pere ja lastega. Olen selles keha pealt oma lähedastele kõvasti võlgu," ütleb ta.

"Kindlat plaani veel silmapiiril ei ole, mis tähendab, et peagi tuleb hakata ringi vaatama. Praegu olen erakonna aseesimees ja tegevuse puuduse üle ei kurda."

Mõni kuu Toompeal olnud Kalmer Lain: asun tööd otsima

Alles mullu novembris asendusliikmena riigi­kogusse pääsenud reformierakondlane Kalmer Lain peab nüüd rahvasaadiku töö lõpetama – ta sai Jõgeva- ja Tartumaal kandideerides 319 häält.

Küsimuse peale, kui kerge või raske on endisel riigikogu liikmel tööd saada, ütleb Lain: "Ei oma sellist kogemust. Kuid eeldan, et inimene, kes on valitud riigikokku, omab piisavalt teadmisi ja kogemusi, et olla tööturul konkurentsivõimeline. Teinekord võib see aga aega võtta kuni aasta, et leida sobiv töö."

Pärast riigikogu liikme volituste lõppemist naaseb Lain Jõgeva linnavolikogu liikmeks. Kuid sellega ta ei piirdu. "Asun sobivat tööd otsima. Olen valmis uuteks väljakutseteks," ütleb ta. Peale selle ootab teda magistritöö kirjutamine Tartu ülikooli ärijuhtimise erialal.

Lain lisab, et praegu ei ole ühtegi konkreetset töökohta ootamas. Samas on tal üks ettevõte, kuid selle juhtimine ei vaja väga suurt ajakulu. "Olen ka mitme ettevõte nõukogu liige. Nii et tegevust jagub," lausub ta.

Olga Sõtnik teeb iduettevõtte, et aidata lapsi

"Tööpakkumisi?" imestab viimaseid nädalaid riigikogu liige Olga Sõtnik ja vastab, et tööpakkumisi ta veel saanud ei ole, küll aga on tal mõned mõtted, mida edasi tegema hakata.

Kunagine Tallinna abilinnapea, kaheksa viimast aastat riigikogu liikme tööd teinud Sõtnik kinnitab, et nüüd paneb ta end proovile ärisektoris. "Mul on loomisel iduettevõtte. Tahan proovida luua start-up’i," selgitab ta.

Sõtnik räägib oma plaanidest lähemalt: "Läksin õppima The Founders Institute’i rahvusvahelisse programmi, mille tõi Eestisse Arengufond. See on mõeldud nendele inimestele, kes ei ole kunagi varem ettevõtlusega tegelnud. Programmi käigus õpetati meile praktiliste ülesannete kaudu, kuidas iduettevõtet üles ehitada ja arendada. Nüüd mul ongi see programm lõppemas, firma on loodud ja kavatsen seda arendada."

Sõtniku loodud iduettevõte hakkab pakkuma teenust, mis on mõeldud lapsevanematele. "Need, kel on lapsed, teavad väga hästi, et lapsed joonistavad palju ja siis tekib mure, mida joonistustega teha," räägib kahe tütre ema.

"Minu mõte on, et joonistusi võiks säilitamise eesmärgil digitaliseerida ning pärast teha nendest unikaalsed ja omapärased kingitused."

Rääkides sellest, kui kerge või raske on riigikogu liikmel pärast Toompealt lahkumist tööd saada, ütleb Sõtnik: "Muidugi, kui oled kaheksa aastat olnud riigikogus, siis see on mugavustsoonis olemine. Aga inimesed arenevadki ainult siis, kui nad mugavustsoonist väljuvad. Jah, kindlasti ei ole see kerge. Aga mina võtan seda niimoodi, et see on võimalus millegi uue ja võib-olla palju huvitavama alustamiseks. Minu jaoks on see võimalus siirduda palgatööst ettevõtlusesse, ja ma loodan ikka paremat."

Iial ei või teada, mida elu toob ning sestap ei välista Sõtnik, et võib-olla kunagi pöördub ta elukutselise poliitiku tööle tagasi. Kindel on praegu see, et nii kui ta riigikogu liige enam ei ole, taastab ta oma volitused Tallinna linnavolikogus. Esialgu parteitu rahvaesindajana, kes ühtegi fraktsiooni ei kuulu.

Sotside nimekirjas parlamenti kandideerinud Sõtnik sai Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosas 358 häält. Küsimuse peale, kui pettunud ta on, et teda tagasi ei valitud, jääb ta hetkeks mõttesse.

Ja siis ütleb: "Selge see, et neid asjaolusid ja põhjusi, miks nii läks, on hästi palju. Ma olin valmis, et see võib nii juhtuda. Selline kerge pettumus muidugi oli – kaotada ei ole kunagi meeldiv –, aga ma ütlen veel kord: ma võtan seda kui uue võimaluse ja väljakutsena."

Priske lahkumishüvitis – 20 787 eurot

Riigikogu liikme kuupalk on 3464,50 eurot. Tema volituste lõppemise korral makstakse talle ühekordset hüvitist.

Kui ta oli riigikogu liige vähemalt ühe aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mis on võrdne riigikogu liikme kuue kuu ametipalgaga. Kokku seega 20 787 eurot.

Kui ta oli riigikogu liige alla aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mille suuruseks on riigikogu liikme ametipalk vastavalt tema poolt riigikogu liikmena järjest töötatud ajale, kuid mitte rohkem kui riigikogu liikme kolme kuu ametipalk (10 393,50 eurot).

Kui riigikogu liige osutub valituks riigikogu järgmisse koosseisu, makstakse talle hüvitisena summa, mille suuruseks on riigikogu liikme ametipalk vastavalt riigikogu eelmise koos­seisu volituste lõppemise päeva ja riigikogu uues koosseisus ametivande andmise päeva vahele jäävate päevade arvule.