Kuidas katkutõbilast sai kerglaste naiste maja (1)

Üks kuulsaid lõbumaju kandis nime Punane Klooster Müürivahe tänavas. Nimi ei tulnud ilmselt sellest, et nunnad oleksid teenust pakkunud, vaid punasest tellisfassaadist. Tõsi, nunnadega oli tegemist ka – sellele kohale praeguse Sõpruse kino ja Harju tänava vahel taheti 16. sajandil rajada Püha Anna klooster.

Maja kuulus linnale ja 1522. aastal müüdi Püha Rochuse vennaskonnale. 32aastaselt katkuhaigeid ravitsedes surnud Rochus kuulutati pühakuks. Sellest ka siis vennaskonna nimi. Püha Rochuse vendade eesmärk oli rajada katkutõbiste hospidal ja linnalt saadigi selleks otstarbeks maja. Tõsi, kuigi suure hoo ja tuluga ettevõtmine vist käima ei läinud, sest vennaskonna eestseisjad loovutasid maja 1566. aastal. Põhjus võis ka muidugi olla, et reformatsiooni edenedes polnud katoliiklikul vennaskonnal enam annetajate toetust.

Punase kloostri suur õitseaeg tuli 1742. aastal. Paraku oli tähelend lühikesevõitu. Ka Tallinna jõudsid prantsuse rõuged, nagu tol ajal süüfilist nimetati, ja klooster tuli haigusehirmus sulgeda.