Tõnis Erilaid. Foto: Kalev Lilleorg
Blogid
25. veebruar 2015, 07:00

Kuidas kommunistid püüdsid iseseisvuspäeva rikkuda

Kolmas kord tähistame iseseisvuspäeva ja kolmas kord säras soe kevadpäike taevas, kirjutasid aja­lehed 25. veebruaril 1921. aastal eelmisest päevast Tallinnas. Paraadi vaatama oli kogunenud ennenägematu hulk rahvast – Peetri plats ja Harju mägi mustasid inimmassist, sportlikumad neist olid roninud puude otsa ja isegi Jaani kiriku torni.

Punkt keskpäeval alustasid riigivanem Päts ja sõjaminister Soots paraadi vastuvõttu. Taevas tegid mereväe (ja üks Soome) sõjalennukid surmasõlmi ja «vahepeal lasevad nii madalalt, et majade korstnad ära ähvardavad pühkida,» kirjeldasid ajalehed.

Pidu jätkus õhtusöögiga Estonias, kuhu küll kõik külalised ei tahtnud ära mahtuda ja nagu Sotsiaaldemokraat kurtis – süüa ei jätkunud väliskülalistelegi. Järgmisel päeval kutsus riigikogu esimees väliskülalised hommiku­einele, Tallinna ajakirjanikud tegid neile lõuna De Russie hotellis ja enne rongile minekut õhtustati välisministeeriumis. Tilga tõrva riputasid paraadile kommunistid, kes punaseid lipukesi lehvitasid Pätsu ja Sootsi möödudes ning «Internatsionaali» laulma hakkasid.

Siiski: «haletsemisväärt pisikene hulgake kümne­tuhandelises isamaalises rahvameres,» nentisid ajalehed. Rahvas vilistas kommunistid välja, rebis lipud käest ja politsei viis arestimajja kaks naist ja kolm meest, kes minema ei jõudnud joosta.,