Suhtefoobiast räägib suhteterapeut Sille Jõgeva
LISA KOMMENTAAR
19. veebruar 2015, 22:19
Mulle meeldib siiani üks neiu, keda tean juba tervelt aasta. Suhtleme muidugi siiani, aga oleme jõudnud järeldusele, et see ei vii kuhugi. Nimelt on tal 2 parimat sõpra nign nad on ka temale vastassoost. Ehk meessõbrad. Ta muidugi ise eeldab, et mina räägiks koguaeg kõigest mida ma päeval teen ja kellega koos olen ja mis tegime. Samas kui tema on oma "sõpradega" ja küsin: mis teete, saan vastuseks ah niisama istume. Ja kui küsin täpsustavalt siis vastatakse, et lihtsalt istume ja ajame juttu. Kas pean hakkama ümber kirjutama. Viimane kord käis ta Tartus nende sõpradega. Ütles, et lähevad linnapeale. Kui küsisin, mis siis teete ka seal, sisi oli vaikus ja viidi jutt mujale. Küsisin ka järgmine hommik, mis siis tegid - ikka ei räägitud. Mitu päeva hiljem siis suure pärimisepeale mokaotsast räägiti, et ah käisime ühes lahedas klubis. Samas minu peale saadakse pahaseks, kui vastan ise lühidalt, et Ah käisin väljas sõpradega. Ja kuna viimasel ajal ma enam isegi talle kõigest ei räägi ja vastan suht üldiselt leiti, et ma olen nii kinnine inimene ja selline. Et vist ikak ei tule midagi välja. No kas ta ise ikak saab aru, mida siis mina pean mõtlema, kui ta kahe mehega kusagil väljas on ja midagi ei räägi. Andke mulle ka nüüd nõu suur tark kommentaarium.
19. veebruar 2015, 19:39
... põhjuseid võib olla palju... kolm aastat lahus olnud, meenutab midagi, endisega oli sama lugu, midagi tal lõi pähe pani kogu krempliga uute suhtesse... kuskil ca. 2.5 aastat hiljem oli tagasi nutuga ja jutuga... ehk mees võttis oma endise tagasi ja proovib jälle midagi luua. Enda kogemustest ütlen kui naine pani ajama siis pani, pole mõtet lappida, tuleb edasi minna, sama kehtib ka meeste suhtes, pani ajama siis pani ajama... tuleb uus ja parem
20. veebruar 2015, 16:15
tuleb uus ja samasugune, seega pole vahet :).
19. veebruar 2015, 16:02
jah, just. Minul oli ka samamoodi. Tutvusin kuumas jututoas mehega, kellega sobisime hästi ja siis Feissbuukis ja Skaipis me armastasime päevad läbi ja elasime koos internetis. Ja siis ma tahtsin talle külla minna, ma elan maal, eksole. Olen alati tahtnud minna linna. Mees oli veel hamba-arst. ja siis ma ostsin rongipiletid ja siis ta blokkis mu täiega ära. Onju mölakas, jah.
19. veebruar 2015, 15:55
inimesena ütlen, et need suhtefoobikud, kes põgenevad, siis parem ongi naisele, kes sellistest pääseb ja mida varem, seda parem. Inimest muuta ei saa ja sellist mustrit hakkab ta jätkama ka uutes suhetes, kuniks püsivad...
19. veebruar 2015, 15:31
Nii äkitselt kadus ja blokkis fb ära? Küllap sai sellest naisest siis midagi väga ebameeldivat teada, näiteks minevikust vms. Aga noh, enne kadumist oleks võinud olla nii palju meest, et ka naise käest selgitust küsida või kommentaari ning seejärel otsustada. Aga nii mehed, kui naised, kes on suured pidutsejad, kellel on olnud väga palju mitte just põsivaid suhteid, peaksid sellega juba arvestama, et jutte võib neist liikuda igasuguseid, EESTI on väike ja never know, kes keda tunneb ja siis ütleb, et mida: see vana l..s? Või, et issake, sa käid kohtamas SELLE seelikukütiga?
19. veebruar 2015, 15:19
Nii palju, kui mina olen oma sõpradelt kuulnud ja ise kogenud, siis võin öelda, et mehed põgenevad lämmatavast suhtest. Mul on olnud enne abiellumist neid mõnel korral (lämmatavaid siis). Üks suhe oli selline, et tutvusin sõbra sünnipäeval väga kauni naisega, kellega kohe ühised teemad leidsime ja olime vast suhelnud MSNi vahendusel (toona FB ja Twitterit ei olnud) heal juhul nädalakese, kokku saanud 3 korda ja mis sai ilusast, esialgu huvitavana tundunud naisest? Äkitselt hakkas tema liigne tähelepanu lämmatama. Mis on liigne? Alustame sellest, et ta helistas mulle nii 7x päevas, lihtsalt niisama. Tööl asju ajades on väga ebamugav jälle telefoniga lobisemiseks mingi koht otsida ja aru saada, et tegelikult jälle üks sisutühi kõne. Ok, helistada on armas ja tore, aga mulle oleks piisanud 1x päevas ja õhtul rahulikult kokku saada või helistada ja pikemalt vestelda. Juba esimene kord, kui ta mulle külla tuli, oli ostnud ise kogu toidu, mingi lõhnaõli mulle ja...nagu me elaksime juba koos, mida? Paraku kadus mu huvi üsna kiirelt ja lõpetasin ära. FB ajal lämmatas üks tüdruk mind oma postitustega ära. Samuti, olime heal juhul kuu aega tuttavad, mõned korrad teineteise pool ööbinud ja juba mõeldi, et oleme peagi õnnelikus abielus? Minu seinale postitatud kõik need magedad südamekesed ja I LOVE YOU ja kallis ma igatsen jne jne. Sorry, mul hakkas oma sõprade ja kolleegide ees lausa piinlik, nagu tegemist oleks olnud 12 aastase tüdruku mõistusega naisolevusega. Saate aru? Ärge lämmatage mehi oma nunnundustega!
19. veebruar 2015, 14:58
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
19. veebruar 2015, 15:25
Ole hea kirjuta eesti keeles, siis saame aru.
KOMMENTAARID (11)