Kuidas kapo olla «tapjaagendid» NLi saatnud (1)

Sügisel teatas NL, et Eesti kaitsepolitsei on oma agendid Venemaale saatnud Birki ja ka Jaan Anveltit tapma.

Kohtuni jõudis asi 1927. aastal. 17. veebruaril kirjutab Vaba Maa: «GPU näidendi esimene vaatus Peterburi kohtus. Kreiso eitab Birki «tapmist». Eesti enamlased tunnistajateks.»

Kohtualuseid oli kolm: Kreiso (tegeliku nimega vast Kriisa), Rosenberg ja Mälk. Eestvedajaks olnud Kreiso, vekslivõltsijast poepidaja, kes istus vangis koos kommunistidega.

Kuulsal «149 protsessil» oli ta tunnistaja. Kaitsepolitsei olla selle temalt välja pressinud: muidu lähed veel 12 aastaks vangi. Kapo ülem Bachmann saatnud ta seejärel Venemaale end pattudest puhtaks pesema, väitis süüdistaja – Anvelti ja Birki tapmise eest lubanud kapo miljon marka ja talu.

Kreiso ütles, et süüdistus valetab, aga ega see teda punakohtunike eest päästnud.
Kohus mõistis ta surma. Tema abilistest sai Rosenberg üheksa ja Mälk kaheksa aastat sunnitööd.

Birk ilmus Eestisse tagasi veel samal aastal, 9. märtsil. Elusalt ja tervelt. Mis tapmisse puutub, siis NL mõistis ta surma 1942. aasta jaanuaris.