Rannar VassiljevFoto: Katrin-Linda Lust
Blogid
2. veebruar 2015, 10:01

Poliitiku ilmumine rahva ette tekitab segadust (35)

Käisin eelmisel nädalal üle pika aja Rakveres, kus tegelesin TV3 "Seitsmeste uudiste" jaoks ühe järjekordse poliitiku intervjueerimisega. Intervjuu tarbeks püüame viia poliitiku välja tema mugavustsoonist ning panna ta tegema midagi ootamatut. Seekord oli fookuses sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev, kes läks uudise tarvis kassapidajana tööle Grossi toidukauplusse.

Mulle meeldis, et Rannar oli ilma pikemalt mõtlemata valmis ideega kaasa tulema. Ja veelgi enam meeldis see, et ta soovis töötada mitte ainult kaamera ees, vaid tegi täispikkuses tööpäeva teenindades kliente ja lugedes raha.

Muidugi tundsid inimesed Rakvere kunagise linnapea ära. Osa neist rõõmustas ja soovis talle edu, kuid oli ka agressiivseid kliente. Näiteks ilmus korraga proua, kes näppu viibutades küsis nõudlikult, et kus on Rakvere viadukt, mis lubati ehitada Rannari linnapeaks olemise ajal. Rannar üritas selgitada, et asi jäi eurorahade taha pidama, aga proua sai veelgi kurjemaks. See vestlus paistis mõjuvat nagu punane rätik, kuna ilmus veel inimesi, keda ärritas poliitiku nägemine telekaamera ees lähenevate valimiste eel. Mingil hetkel oli elektrit õhus nii palju, et mul tekkis lausa hirm. Isegi kaameramees Indrek sai kahe proua käest sõimata.

Mõni päev hiljem sattusin ma aga ühele valimisüritusele Suudlevate Tudengite kohvikus Tartus. Rahvale esinesid IRLi kandidaadid Kalle Muuli ja Margus Tsahkna ning õhtu erikülaliseks palutud vandeadvokaat Allar Jõks. Pisut arusaamatuks jäi, mis seda kolmikut ühendas.

Kohvikus olid pea kõik istekohad hõivatud ja ruumi vähe. Kui kõnede ajal tundus kõik veel rahulik olevat, siis küsimuste esitamise ajal muutus romantilise valgusega kohvik ühtäkki vaba mikrofoniga turuplatsiks. Üks vanem härra vehkis kätega ja proua minu kõrval torises: "Ma ei usu neid kuradi poliitikuid enam!" Keegi lubas kellegi saalist välja visata... Valijad olid pahased, võib liialdamata öelda.

Mingil hetkel otsustas Allar Jõks sekkuda ja valijaid noomida nagu kooliõpetaja: "Proovime nüüd ikkagi viisakuse piiridesse jääda!"

Ühelt poolt ma mõistan rahva emotsioone võimuladviku suhtes. Teisalt püüan mõista ka poliitikut, kes ei saa ju tõesti üksinda vastutada miljoneid maksva, kuid ehitamata jäänud viadukti eest. Või et Kalle Muuli ei ole personaalselt süüdi vanema Tartu härrasmehe kesistes elutingimustes. Eriti arvestades, et hr Muuli teeb alles esimesi samme poliitikuna.

Kokkuvõttes võib nentida, et poliitiku ilmumine rahva ette põhjustab ühe korraliku segaduse, mis kipub päädima verbaalse vägivallaga selle julge poliitiku suhtes.