Tegime Seitsmestele Uudistele TV3s telelugu, kuidas mägironija Sikk tunnistas telekaamera ees, et enne Everesti vallutamist oli tal Suur Munamägi vallutamata. Mees tunnistas pisukese muigega, et enne oleks tulnud ikka kodumaa kõrgeim tipp läbida, mitte vastupidi.
Nagu ikka tulevad parimad teemad jutuks siis, kui telekaamera on kinni pandud. Nõnda sattusime ka Alariga sõbralikku vestlushoogu autos ja mitte mäe peal. Teel tagasi Võrru, kus asub ta kodu.
Võru linna piiril olid üleval suured valimisreklaamid ja kuidagiviisi sattusin küsima, kas Alar Sikku polegi siis veel poliitikasse kutsutud.
Alar hakkas naerma ja ütles, et mida temasugune kõrghariduseta mees poliitikas teeks. "Eesti riigi häda ongi selles, et minusugused hariduseta mehed nõnda kergelt poliitikasse üldse pääsevad. Kõrghariduse omamine poliitikas peaks olema kohustuslik," rääkis ta.
Poliitikasse on teda aga kutsutud korduvalt. Kõige populaarsem oli ta muidugi pärast Mount Everesti vallutust. Siis pakkus IRL talle välja idee, et mees võiks kandideerida Europarlamenti.
Alar hakkab seda lugu meenutades valjuhäälselt naerma. "No mida kuradit oleksin osanud mina seal Europarlamendis teha! Ma olen mägironija ja räägin konarlikku inglise keelt. Kujuta nüüd ette, kui minusugune Europarlamenti läheb!"
Alar ütleb, et meie riigis ongi nii palju saamatuid vigu sellepärast, et valituks saavad napi haridusega inimesed. Muusikud, sportlased, näitlejad ja mägironijad peaksid Alari sõnul jääma oma liistude juurde.
Minule tundus Alari juttu kuuldes, et võibolla pole küsimus niivõrd kõrghariduses, kui et pigem oleks poliitikasse tarvis rohkem kahe jalaga maa peal olevaid mehi nagu Alar. Kes suudavad mitte ainult rahale mõelda, vaid teha otsuseid oma isiklike veendumuste põhjal. Olgu kasvõi näiteks Alar Siku keeldumine Europarlamendi valimistest.
Kommentaarid