Tõnis Erilaid. Foto: KALEV LILLEORG
Blogid
6. jaanuar 2015, 07:00

Kuidas kolmekuningapäev pähklisaaki mõjutab

Kolmekuningapäev on tähtis, aga üldiselt igav püha. Täna võib veel õnne valada. Aga head uut aastat soovida enam ei tohi. Vanasti oli tähtis, et just sel päeval tuli kuusk toast välja viia – metsa või lõkkesse. Aga oma kortermaja juures prügikasti kõrval nägin esimesi minemavisatud kuuski juba 31. detsembri hommikul.

Tõsi – käsku jõuluaja algusest kuni kolmekuningapäevani teha ainult hädapäraseid töid – jälgiti tänavu erilise hoolega. Tallinn oli eile hommikuni peaaegu autovaba.

Asutused kas hingitsesid paari ametniku telefonivalve varal või pandi hoopis kinni. Ja kui keegi tahaks täna oma silmaga vaadata hommikumaa (tähe)tarkade visiiti ereda tähe juhatusel jeesuslapse juurde, siis peab ta pettuma – üheski Eesti pühakojas pole seesugust maali.

Kohalikes tavades on kolmekuningapäevaga siiski ühte-teist seotud. Saarlastel näiteks oli vanal ajal kombeks jõulude ajal pähklitega maiustada ja nad tahtsid ette teada, kas sarapuupähklisaak tuleb halb või hea. Kolmekuningapäeval uuritigi ilma: kui on tuult, siis tuleb hea pähklisaak. Mandril oli teisiti. Jõelähtmes arvati, et tuuline päev ennustab pähkliõite kadu.

Ja kuidas selle ereda tähega on? Jupiteri ja Saturni lähedusest tekkis tõesti Maa pealt vaadates uus särav täht. Aga – seitse aastat enne meie ajaarvamist. Jeesuslaps polnud sündinudki.