Kuidas valmistuda ette teadmata ajaks reisima minekuks? (4)

Pangakaardid. Loomulikult ettevaatlik tuleb olla, kuid seda välistada ei saa, et sind reisil lihtsalt paljaks varastatakse. Seetõttu tuleb riske hajutada. Üks pangakaart mul juba oli, kuid tegin neid veel. Raha jagasin erinevate kaartide vahel ja püüan neid üksteisest eemal hoida. Samuti andsin emale pangakaartide koodid ja volituse vajadusel minu eest pangatehinguid teha.

Vaktsiinid. Internetist saab otsida, millist vaktsiini on vaja selles piirkonnas, kuhu reisin. Kuna olen viimastel aastatel mitmeid kaugeid reise teinud, selgus, et mul ei ole enam ühtegi vaktsiini vaja teha. Sellega seoses siiski üks naljakas lugu. Nimelt olin juba pannud Tartu reisimeditsiini kabinetis aja kollatõve vaktsiini tegemiseks, kui otsustasin uurida, kui palju perearsti juures see vaktsineerimine maksaks. Ja siis selgus üks tore asi – mul on see juba tehtud! Sest kollatõbi on sama, mis A-hepatiit.

Reisikindlustus. Mina olen alati reisile minnes kindlustuse teinud, sest iial ei tea, mis juhtub. Panin ühe suvalise kuupäeva reisikindlustuse lõpuks ning vajadusel saab seda ka välismaal olles pikendada. Kunagi juhtus reisikaaslasega selline asi, et talt varastati teisel päeval ära dokumendid ja arvuti. Ja ta oli just minu üle naernud, et kulutasin suure summa reisikindlustusele. Vot siis.

Konsulaadid ja dokumentide koopiad. Kui midagi reisil juhtuma peaks, siis on mul olemas konsulite kontaktid. Samuti on igaks juhuks vajalikud dokumentide koopiad.

Välisministeeriumis registreerumine. Kui olen Euroopast välja reisinud, siis olen enamasti end välisministeeriumi koduleheküljel registreerinud. Jällegi, kui seal piirkonnas midagi juhtuma peaks, siis osatakse mind vähemalt otsida.

Viisa. Uurisin, kas ja kuhu mul viisat vaja on ning ajasin neid asju.

Informatsiooni kogumine. Sain kokku ühe tuttavaga, kes on varem elanud selles riigis, kuhu ma suundun. Ta andis mulle täitsa kasulikke nõuandeid. Samuti uurisin välja, kuidas lennujaamast ööbimispaikadesse minna. Muud infot ma väga kogunud ei ole. Minu reisid on tavaliselt olnud sellised, et kohale jõudes lähen turismiinfosse ning ütlen, et mul on näiteks kaks päeva aega ja mis on see, mida kindlasti nägema pean.

Hüvastijätud lähedastega. Ma olen näinud viimasel ajal väga palju ehmunud nägusid, segadust, kurbust, aga ka pisaraid. Paljud inimesed minu ümber ei suuda mind mõista ja ei taha, et läheksin. Alles paar päeva tagasi helistas sõber ja küsis: "See on siis ikka kindel, et lähed? Mingit võimalust lennupileteid tühistada ei ole?"