Psühholoog Toivo Niiberg: "Pole ühtegi nii piinlikku olukorda, mida inimene peaks elu lõpuni põdema!" (19)

Psühholoog ja aiandusteadlane Toivo Niiberg leiab, et mida paremini saab inimene iseendaga läbi, seda vähem on tal seltskonnas piinlik: "Mida rohkem on inimene iseendaga pahuksis, seda rohkem tunneb ta piinlikkust igas olukorras, väga lihtne!" Samuti arvab Niiberg, et eestlane on teiste rahvustega võrreldes suurem põdeja: "Sissepoole elamine ja olemine, need on peamised põhjused. Teiseks traditsioonid, usk ja arusaamad." Maailma näo- ja ka kuklapoolelt näinud reisisõltlasest kirjanik mainib Aafrika suguharusid, kus süües röhitsemine ja luristamine on lausa kohustuslik – "Vastasel juhul sa ei pea perenaisest lugu, viisakus nõuab seda. Kui sa ei röhitse, siis järgmine kord süüa ei saa."

Eksimine on inimlik

Psühholoog ütleb naeruga pooleks, et eks on temagi elus olnud piinlikke vahejuhtumeid, kuid naljalt pole ühtegi sellist, mille pärast tuleks elu lõpuni põdeda.

"Ütlen alati, et eksimine on väga inimlik. Kui üks kord midagi juhtub, siis sellest tuleb õppida. Kui sa teist korda sama lolli olukorda satud, siis võib öelda, et kogemata. Aga kui sa ka kolmas kord sarnases situatsioonis samamoodi käitud, siis on kaks võimalust – kas sul on vaimupuue või sa oled psühhopaat."

Näide elust: 32aastane mees oli pruudiga voodis. Lembehetke tipus sosistas mees kallima nime. Paraku oli see mehe eelmise pruudi nimi. Südamepõhjani solvunud naine viskas palja mehe koos riietega koridori, katkestas kihluse ning on 10 aastat pärast juhtunut õnnetu ja üksik. Niibergi lausub, et see polnud piinlik olukord, vaid lihtsalt hajameelsus. Solvuda või andeks paluda ei ole põhjust. "Naine ulgus ja jooksis voodist minema?" muigab Niiberg. "Kas see naine lootis, et on 33aastase mehe elus esimene naine? Püha jumal, kas see naine arvas tõesti, et ta on selle mehe jaoks ainuke? Vaat sellel naisel on vaimupuue. Ma saaksin aru, kui 18aastane tüdruk läheb voodisse 19aastase poisiga ja siis juhtub samasugune situatsioon. Sel juhul läheksin küll selle tüdruku asemel voodist ulgudes ära. 30aastane naine võiks õnnelik olla, et ta pole mehele esimene. Tema teha on ju see, et ta jääks selle mehe viimaseks naiseks."

Parimatest piinlikest juhtumitest sünnivadki anekdoodid. Naine tormab kaubanduskeskusest välja, otsib silmadega oma meest ja autot. Leiab. Istub autosse. Paar minutit vaikust, naine tuulab käekotis, otsib mobiili ja küsib juhile pilku pööramata: "Miks sa ei sõida?". "Jah, kena proua, aga parem oleks, kui me ka minu naise ära ootaksime, ta saab muidu väga pahaseks." Olümpiarekordi kiirusel oli naine võõrast autost väljas ja sama kiirelt leidis üles ka õige auto.

Veel üks juhtum elust: noored olid keset päeva poisi vanematekodus teineteise kaisus, porgandpaljas plika tuli just vannitoast, kui ootamatult ilmus koju noormehe ema. "Olin täielik idioot. Ütlesin talle tere, korraliku tüdrukuna ulatasin veel käe ja ütlesin oma nime," meenutab neiu. "Olin alasti! Õudselt piinlik, aga minu esimene kohtumine oma tulevase ämmaga oli just selline."

Seda, kuidas ämmahakatis omal ajal ühikatoas reformvoodis koos tulevase äiaga 70.–80. aastate ainsat seksiõpikut "Avameelselt abielus" tudeeris ning kohe sealsamas ka praktikasse viis, nii et madratsi alla torgatud pehmekaaneline "õpik" aasta jooksul ümaraks nühitud sai, tuli jutuks aastaid hiljem. Kevadel ühikast asju kokku korjates oli komandant see, kes viledaks nühitud raamatu hukkamõistva pilguga naistudengile ulatas: "Mulle pole seda patuõpikut vaja."

Veel üks juhtum, mida üks 18aastane neidis üritab tulutult unustada: "Oli sõbrantsi sünnipäev, väga šikis kohas, seal oli ka täiesti uusi ja huvitavaid nägusid. Käekott kukkus tooli pealt põrandale, pooled asjad veeresid laua alla. Üks mees siis mängis džentelmeni. Mul oli isegi peanahk häbist punane, kui ta teiste nähes irvitades mulle põrandalt korjatud kondoomipakid ja tampoonid ulatas. No täitsa lõpp, sure või ära."

Psühholoog Niitberg naerab: "Oleksin ma noor mees, siis mõtleksin, et on alles kihvt tüdruk, korralik varustus kaasas, ei sellega hätta jää. Kui neiu kotist veereks välja näritud õunasüda ja mädanenud pirn pluss peotäis täisnuusatud pabertaskurätte, siis nende nägemine võtaks küll igasuguse isu temaga tutvust sobitada."

Juhtuda võib kodus, kontoris ja tualetis

Nagu õnnetus ei hüüa tulles, ei hüüa tulles ka piinlik olukord. Igatahes enamasti pole võimalik sellest hoiduda. Noor atleet sai lisaks jõusaali-treeningutele büroos IT-mehena tööd. Aga kontoris olid pikad koridorid, neid kasutas mees lihaste liigutamiseks ja mõnuga peeretamiseks – küllap põhjus selles, et isegi nimekad arstid on meedias sõna võtnud ja õpetanud, et tervise nimel ja organismi säästmiseks ei tohi kõhutuult endasse koguda, gaasidest tuleb võimalikult ruttu vabaneda. Aga ükskord jäi vaene mees vahele. Selja taga tippiva naiskollegi sammud mattusid kärgatustesse ning alles hüüatus "Jõudu, kas valmistud sõjaks?" pani peerumasina vaikima. Ning firmast lahkuma. Kuuldavasti töötab andekas sell nüüd naistevabas firmas, kus kõik on noored ja edukad mehed.

Kontorites juhtub nii mõndagi. Meesülemus hõikas tualetti suunduva naisalluva tagasi, et tal on kole kiire ühe dokumendifaili leidmisega, klient ootab. Kuulekas alluv marssis joonelt ülemuse kabinetti, automaatpiloodina poetas hügieenisideme pealiku printeri kõrvale. Kuna ülemus suhtles kliendiga, lahkus naine tagasi oma tööpostile. Kümne minuti pärast vajus naine näost kaameks: ülemus, hügieenisidet nagu lehvikut peos keerutades tuli tema laua juurde: "Võta seekord tagasi, mul pole hetkel pahad päevad."

Psühholoog Niiberg leiab, et kodus olles ei ole see nii suur probleem, kui tuleb see puuks, röhatus või unustad tampooni WC-põrandale: "Kui armastatud inimesega on kõik selgeks räägitud, või kui seksi ajal tulebki mõnikord vallatu peer, siis see pole surmapatt, kui kõik korda läheb." Ja kui üks mees on litsimajas ja kogemata peeretab, siis maksab ta psühholoogi sõnul oma käitumise nagunii kinni.

Pauk võib tulla selgest taevast

"Kui oled oma tüdrukuga esimest korda voodis ja midagi taolist juhtub, siis tõepoolest, vaju häbi pärast maa alla," arutleb psühholoog. "Piinlikul juhtumil ja piinlikul juhtumil on vahe sees. Kõik sõltub, kõik oleneb."

Ta leiab, et ühtegi piinlikku vahejuhtumit ei maksaks suure kella külge riputada, liiati kui sellega teiste olemist ei häirita. Inimene on niigi õnnetu.

"Keegi pole umbne. Pauk võib tulla ka selgest taevast. Bioloogiaga kursis inimesed võivad ohata, et miks küll pole loodus andnud inimesele erinevaid auke seksimiseks ja WCs oma vajaduste rahuldamiseks, kõik käib enam-vähem ühest august." Psühholoog mainib, et sama on ka suuga – suust tulevad ilusad sõnad, kuid suust ajab inimene ka toitu sisse, sõimab ropult, oksendab, kui midagi on üle mõõdu saanud.

Viimase 20–30 aastaga on piinlikud juhtumid vahetunud, neid on ka vähemaks jäänud. Ilmselt on üheks põhjuseks, et paljude jaoks on häbitunne täiesti võõras mõiste. Lapsest saadik vanemate imetlusobjektiks olnud isend ei tule selle pealegi, et kõik polegi lubatud ja midagi võib tema käitumises sedavõrd häirida, et lõpetatakse suhtlemine.

Teisalt on elu nii palju edasi läinud, et kallimale kirja saatmiseks ümbrikku ja marki vaja pole, kohtamagi pole vaja minna. Meil on nutitelefonid, meil on Facebook. Väga lihtsalt võib sõnum sattuda valele adressaadile.

Niiberg sõnab, et nii palju sõpru ei pea Facebookis olema, et ise enam ei tea, kes millise sõnumi saab. Kallimale saadate tööraporti, ülemusele "kalli-musi-pai"" juhtunus ei saa psühholoogi sõnul kedagi teist süüdistada peale iseenda. "Jokkis peaga vajutad lihtsalt valet klahvi. Vajutad pedaali põhja. Pärast kirud ennast maailma põhja," ütleb ta, et kes suudab poolpildituna sõrmed puutetundlikust ekraanist eemal hoida, ei pea kaineks saanuna verbaalset sõnaohtrust põdema.

Piinlike hetkede klassika

"Läksin vigastatud jalga arstile näitama. Kiireks läks, pesin puhtaks ainult haige jala. Pidin kreepsu saama, kui arst käskis ka teiselt jalalt soki maha võtta. Too oli must nagu värskelt vaost võetud kartul. Pidin sealsamas kabinetis häbist otsad andma. Arst muigas, ei teinud teist nägugi." Nais-hobiaednik ei julgenud pärast vahejuhtumit selle arsti poole enam pöördudagi.

"Ambulatoorium asus vanas majas, euroremondi järele ei lõhnanud. Tormasin tualetti, häda ei andnud häbeneda. Seal läks tavalisest kauem. Kui juba pükse kohendasin, kuulsin, kuidas meeshääl koridoris ütles: "Kes seal kuseb nagu lehm?" Mõtlesin, et jään kempsu õhtuni. Siis lõin pea selga, vaadaku pealegi ilase lõuaga, et "lehm" on alles "mullikas" ja normkaalus," räägib tudengineiu oma suvisest seiklusest maal vanaema juures.

"Ilus tüdruk oli, tundsime teineteist juba neli nädalat. Tore pidu oli, ta ei joonud palju. Temperatuuride vahetus mõjus. Õues olid miinuskraadid, peokohas suhteliselt kuum. Väljast tuppa ja kohe voodisse. Aitasin tal riidest lahti võtta. Mõtlesin, et las tudub natuke. Tema tahtis hullult suudelda, ronis mulle kaksiratsi otsa. Poole suudlemise pealt hakkas kõõksuma ja siis tuli okselaviin minu peale. Pärast seda pole suhelnud, tüdruk ei vasta kõnedele, kuigi võiks." Mees naisest, kellest oleks võinud saada tema pruut.

"Vabandust, kas sa oled gei? Miks sa mind ei suudle ega enda poole kutsu?" tütarlaps hetero-noormehele nende esimesel kohtumisel, kui poiss piirdus vaid vestluse ja ühe Margarita kokteili tellimisega.

"Oo, palju õnne! Sa oled rase, ja millal lapsuke sünnib, tean katsikule tulla?!" Juhuslik kokkusaamine ammuse tuttavaga, keda pole juba aastaid näinud ning siis selgub, et inimene ei ootagi last, vaid on kaalus juurde võtnud.

Ellujäämisnipid pärast koledalt piinlikku juhtumit

Piinlikud olukorrad tekivad iseenesest, selleks ei pea eriti midagi tegema. Nad lihtsalt juhtuvad. Kuid kui see on juhtunud, siis:

Võimalusel üritage olukorrast välja tulla a) nägu tehes, et midagi pole juhtunud, b) vabandades, et tegijal juhtub c) koos teistega naerdes. Kõik sõltub olukorrast.

Ärge süüdistage ennast: pole teie esimene ega viimane, keda äpardus tabas.

Kui teie kolleeg/armsam/sõber millegagi hea tava vastu eksib, ei maksa teda pilkude ega sõnadega mutta tampida. Järgmine, kellega mingi olmejõledus võib juhtuda, olete teie.

Unustage, sest elu läheb edasi.