Inglane ei pruukinud aga tänapäevast kirjutada, vaid ajaloolist tõtt rääkida – aastakümneid tagasi kütiti neid linde päris agaralt. Ja mitte üksi Pranglil. 1938. aastal arutas jahipidamisseaduse muutusi riigivolikogu vastav komisjon.
Otsustati loomade kaitset vähendada. 17. detsembri, laupäevastest lehtedest selgub, et loomade kõrval oli juttu ka luikedest. Lasta lubati neid aastas siiski vaid 160.
Keelu vastased väitsid vastu, et metsluik on rändlind, ainult peatub Eestis ja mis on meie kaitsest kasu – mujal lastakse nad niikuinii maha. Luigejaht annab kohalikele elanikele (näiteks Matsalus) sissetulekut, suled on kallid, liha võib süüa. Kuid liha ei tohtinud müüa, vaid kütt ise võis seda tarvitada.
Eestis on umbes 30 luigekütti, võtab komisjon kokku ja loetleb, et Euroopas on küll paljudes riikides luikede küttimine keelatud, kuid lubatud Inglismaal, Prantsusmaal, Poolas, Lätis ja Islandil.
Paar aastat varem käis Uudisleht luigeküttimisest merejääl pikka reportaažigi tegemas. Vähemagi kahjutundeta kirjeldades, kuidas trükitööstur Sola neid kõmmutas. Olevat tol kevadel juba viis luike tapnud.
Kuuldavasti võisid parteiülemused nõukogude ajalgi uhkeid linde lasta.
Kommentaarid