Kuigi suurem külm on selleks korraks järele andnud, ei tähenda see seda, et peaks kindad ja mütsid nurka viskama. On ju niiske ilm ja tuul tihti hullemadki kui paukuv pakane.
Tegemist on ka hea ja praktilise jõulukingiga, mille suhtes ükski põhjamaalane nina kirtsutama ei peaks.
Siiski tasub enne kinnaste ja mütsi ostmist mõelda, kellele need on mõeldud ja millise elustiiliga see inimene on. Kui ta on peen kontorirott, siis tasub otsida võimalikult sooje ja stiilseid nahkkindaid, kui aga näiteks kodune emme, kelle talvepäevad mööduvad kelgumäel või hangede vahel last kärutades, tasub valida midagi sellist, mis on tõeliselt soe ja praktiline.
Sama kehtib mütsi kohta. Et paljud seda ei tunnista ja panevad pähe tõesti vaid viimases hädas, siis võikski eelkõige lähtuda valiku tegemisel sellest, kas tegemist on mütsifänni või hoopis vihkajaga. Sest tegelikult pole vahet, kui stiilne, soe või praktiline see on – kui selle kandmine ikka meeltmööda pole, siis seda ka pähe ei panda. Kui aga müts tõesti meeldib, kantakse seda kõikjal ja kõigega.
Mütsifänni valikud
Mida rohkem mütsi, seda uhkem. Juba mitmendat hooaega lööb laineid klassikaline (kunst)karusnahast läki-läki, mida võib sobitada, kas või peene mantli ja kontsadega. Samuti on populaarsed suured kootud mütsid ja niinimetatud oad ehk peenekoelised mütsid. Viimased on eriti populaarsed just teismeliste seas.
Mütsivihkaja valikud
Mütsivihkaja puhul peab arvestama sellega, et reeglina ei taheta oma pea ümber midagi tunda. Sellisel juhul on heaks valikuks näiteks soojad kõrvaklapid või hoopis võimalikult kergest materjalist peakate. Näiteks kašmiirist mütsid on hea võimalus ennast mütsi kandmisega harjutada, sest need ei aja pead higistama, ei torgi ega ole peas liiga rasked.
Kommentaarid (0)