Kuidas meile mõjus Gorbatšovi viimane ähvardus (3)

Nõukogude Liidu väed olid veel Eestis. Gorbatšov oli nimeliselt nende ülemjuhataja.
Toonane Saksamaa suursaadik Henning von Wistinghausen on oma põhjalikes ja ausates mälestustes kirjutanud, kuidas pärast Gorbatšovi ähvardust Eestis õhkkond närvilisemaks muutus.

Seda enam, et endistviisi levisid uudised Ida-Virumaa – eeskätt Narva ja Sillamäe – kavatsusist ennast Eesti küljest lahti rebida. ­Wistinghausen kirjutab, kuidas tema juurde tuli toona Eesti kaitseväe peastaabi ülemaks olnud Ants Laaneots.

Ohvitser lubas, et Eesti kaitsejõud on valmis venelastele vastu hakkama ja päris, kas lääneriigid on nõus appi tulema ja sõjaliselt sekkuma. Laaneots lubas, et 1940. aasta kordumist ei tule ja kaitsejõud hakkavad sissetungijaile vastu.

Tema mure oli aga ka see, et mis saab, kui siin olevad (ikka veel) Nõukogude Liidu sõjaväeüksused teatavad, et nad enam Moskvale ei allu. Vene ohvitserkond soovis Laaneotsa andmeil pigem siin enda võrdsustamist Eesti kodanikega ja armeele kuuluva kinnisvara nende kontrolli alla jätmist, kirjutab Henning von Wistinghausen.