Blogid

Kuidas Kaplinski piirikõnelusi paigast nihutas (2)

Tõnis Erilaid, 2. detsember 2014, 07:00
Foto: TAIRO LUTTER
"Ettenähtavalt on see minu viimane ametisõit Pariisi riigikogu liikmena," ütleb Jaan Kaplinski, et lend Euroopa Nõukogu parlamendiassamblee mitteliikmesriikide komitee koosolekule 2. detsembril 20 aastat tagasi oli ka seetõttu tähtis.

Ta lootis arutelu Setumaa üle ja nihutada paigast vaibunud piirikõnelused Venemaaga. Suvel 1994. aastal oli Venemaa alustanud piirijoone ühepoolset mahamärkimist ja olukorraga oli toosama komitee tutvunud oktoobris. Tähelepanuväärne, et juba siis oli Kaplinski kõnelnud võimalikest kompromissidest piiriküsimusis – enne, kui toonane peaminister Andres Tarand 16. detsembril 1994. aastal Helsingis teatas, et Eesti on valmis tegema territooriumi suhtes järeleandmisi. Kaplinski ütles oktoobris, et ainus legaalne Eesti-Vene piirileping on küll Tartu rahuleping, kuid lisas uute kõneluste kohta: "Möönan, et tulemuseks võib olla või peaks olema kompromiss, mida on võimalik aktsepteerida mõlemal poolel."

Niisiis – Pariisi kirjeldab Kaplinski värvikalt – ENPA mitteliikmesriikide komitee istung kestis 2. detsembril vaid pool päeva. Kuid otsustati setude olukorda uurida ja raport koostada (seda rahvakildu ähvardas oht jaotuda kahe riigi vahel ja Venemaal hääbuda). Piirikõnelusi paluti aga jätkata Euroopa Nõukogu egiidi all. Võit Kaplinskile. Kuigi tollest egiidist hiljem midagi ei tulnud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee