"Ma ei kahetse ainsatki sigadust, mille oma eksile korraldasin!" (43)

Keegi ei taha omale ringi litutavat meest, see ei tähenda, et naine teda omandiks peaks. Muidugi on õigem sellisele mehele otsekohe ust näidata.

kõik oleneb sellest kui kaua mehega koos on elatud , kui näiteks 17 aastat ja armukesi ehk ka kokku 17 siis on parim kättemaks kui organiseerida selline seis , et mees on sunnitud võtma uueks kaasaks selle kes kõige kallimalt armastab riietuda, kes vaid väljas tahaks õhtustada ja ülihea oleks kui tal veel 3-4 last oleks

Teist inimest peetakse oma isiklikuks omandiks - sellest need hädad.

Selle lausega on kõik öeldud:
Enamiku arvates ongi endise kallima sepistatud kättemaks madal ja lame instinkt ning näitab vaid seda, et vaenu ja kaose tekitaja on olemuselt primaat.

mis ikka kätte maksta,küll saab kõik ise teistpidi tagasi,endal oli juhus ühe lapsega värdja eidega,mõtlesin ka et hävitan rõlke ära aga pole mõtet,küll saab kõik tagasi ja 4 kordselt!!!!

et koerakindral oli vaino karla aegu neitsi rollis ,et karjääri teha.

Kahesugused mõtted tekkisid seda artiklit lugedes. Üks mõte oli see, et kui naised on nii ohtlikud, siis mehe poolt oleks suur rumalus naistega tegemist teha. Et poissmehe elu, üldse ilma naisteta ja seksita oleks turvalisem. Teine mõte oli see, et äkki see artikkel oli mõeldud meestele meeldetuletuseks, et rahumeelsed ja pehmod mehed hoiaksid naistest eemale. Näete ju ise milleks on naised võimelised - sellistega saavadki suhelda nende endi taolised. Pealegi olen lugenud, et naistele meeldivadki pahad poisid. Ühesõnaga hea hoiatusartikkel.

Ammu enne abielu sai reeglid paika pandud, et kui partner enam huvi ei paku, minnakse rahulikult lahku aga ei peteta. Lihtne. Paraku ei suutnud minu abikaasa kokkuleppestkinni pidada, ei suutnud üks kord ega ka järgmine kord mitte. Sellega lõppes minu poolt abielu, seda enam, et mees ei suutnud põhjendada, mis tal meie suhtes vajaka jäi ning väitis, et asi polnud üldse minus vaid tema nõrkuses. Seega siis abielu sai läbi kuid kodu jäi ühiseks. Mees tahab mind tagasi ja väidetavalt armastab endiselt südmest, mina aga elan tema kõrval kui võõras. Tean, et minu eraldiseisvus meie suhtest on tema jaoks piin ja ta üritab ikka veel aga mis läbi, see läbi. Olen vist nagu elav süüdistus iga päev, kuigi ma ei teinud stseeni, ei riielnud, ei heitnud midagi ette. Kui nii võtta, siis see, et elan temaga ühises kodus kuid ei ela temaga koos, on ju samuti omamoodi kättemaks, kuigi pole nii mõeldud.

Ma ka ei ole kuulnud uhtegi siga kahetsemas , et te siga on .

Purgeeni toidu sisse lisamine on kehalise vigastuse tekitamine. Mees peksa annab, siis läheb mees vangi. Tegelikul on burgeeni lisamine samasugune kriminaalne tegu. Mürgitad meest, on mees möku ja naise nutikas. Minu meelest tuleks ka vaimne vägivald kriminaliseerida. Seda on küll raskem tõestada, kuid keelatud võiks ikka olla.

Üldjuhul on erinevad asjaolud, miks mees hulkuma läheb, alati ei tasu kodust põhjust otsida. Nagunii on see elu liiga närviliseks aetud, küll riik juba selle-eest hoolt kannab ja sealt ka igasugused sotsiaalsed probleemid. Kodus saab otsa üksteise mõistmine, hellus asendub tülidega j.n.e.

Milleks kättemaks, kui ise ei suuda või ei taha mehele hea naine olla. Seega, hea naise juurest ei lähe mees hulkuma!!

Näited viitavad, et lahkuminek oli paratamatu.
Ei teki viha ega raev üleöö, ju siis on midagi samasugust argielus enne kogetud. Mis huvi oleks muidu teise naise või mehe vastu. Midagi on kodus mäda, mis algul avaldub igapäevaelus, paneb lahku minema ja lõpuks ilmneb kättemaksus.
Suur isiklik ego, mis ei lase kohaneda.

mina käin exi juures. kui too tööl. tal uut neidist pole. ta küll vahetas luku. ent mul ON see. mehed on apriori eeslid. kohelgem siis neid vastavalt :P

koduloomi sellepärast mürgitada. parem võtku ise seda mürki on lollakaid vähem.

Pikk jutt, paha jutt. Ainus asi: austus. Kui on austus, siis kõrvalsuhteid ei looda ja kui on austus ei teki ka vajadust kättemaksuks. Väga lihtne, kui suhe ei toimi, tahad uut- räägi asjad selgeks, minge lahku, elu läheb edasi. Pole kunagu aru saanud sellest kõrvaltvõtmisest. Minugi kallis kaasa töötab välismaal ja vahel on isegi kuu aega ära. Jaa, igatsus tapab, aga mingi suvalise mehe käest ma niikuinii sellist lähedust ei saa nagu oma mehelt. Otsusta ära, kas tahad olevasoleva kaaslasega edasi minna või tahad uut inimest. See kahel toolil korraga istumine on jabur ja tegelikult kõige kurvnavam sellele inimesele, kes kaksikelu elab.
Lõppude lõpuks on suhtes kaks poolt ja kui asi on juba rappa kiskunud, siis oleks kena asjad selgeks rääkida ja rahulikult edasi minna, vahet pole kas koos või eraldi.

milleks kattemaks, kui ei ole armastust?inimene kes armastab oma( naist,meest)ei petta mitte kunagi.