Ole talveks valmis: kaitsjad ehk antioksüdandid on kohal!

Elusorganismid koosnevad rakkudest, mis on kogu organismi olemise ja talitlemise aluseks. Iga rakk saab eluks vajaliku energia ja ehituskomponendid ainevahetuse käigus. Tekivad oksüdandid ehk vabad radikaalid, mis on olemuselt üliaktiivsed ühendid.

Tuntuimad neist on hapnikuradikaalid.

Vabade radikaalide teke teatud hulgal on organismile vajalik. See tagab normaalse ainevahetuse ja rakkude talitluse. Kui neid on aga üleliia, häirib see rakkude tavapärast elutegevust. Vabad radikaalid kahjustavad peamiselt nahka, südame-veresoonkonda, silmi, närvisüsteemi, maksa, proteiinisüsteemi. Rünnaku mõju ei avaldu kohe, vaid alles mõne aja pärast rakud hävivad, tekivad koekahjustused ja käes ongi haigus või näiteks enneaegne vananemine.

Milleks antioksüdandid?

Organismis on vabade radikaalide liiale vastukaaluks antioksüdantide süsteem. Antioksüdandid on ühendid, mis kaitsevad rakke oksüdantide rünnaku eest ja kõrvaldavad liia. Nad pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks, kui tasakaal on rikutud. Oksüdatiivse stressiga kaasnevad näiteks südameveresoonkonnahaigused, liigesehaigused artriit ja artroos, samuti halvaloomulised kasvajad, närvikahjustused jm.

Antioksüdandid katkestavad vabade radikaalide alustatud ahelreaktsioone. Selle protsessi käigus eemaldavad anti-oksüdandid viga saanud molekulid ja parandavad oksüdatiivseid kahjustusi, vähendades niiviisi rakkudele ja kogu organismile tehtavat kahju.

Antioksüdante saame toiduga. Et antioksüdandid tugevdavad vastastikku üksteise toimet, on organismile oluline saada neid toiduga üheaegselt terve komplekt.

Antioksüdante toodab ka keha ise (nt koensüüm Q, melatoniin, lipoehape). Inimorganism on välja arendanud kolm antioksüdantset ensüümi, mis kaitsevad meid 24 tundi päevas pidevalt terve elu. Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral aga sellest ei piisa. Suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, halvad toitumisharjumused ja mittetäisväärtuslik toit on pidev ohuallikas.

Samuti võib tervist kahjustada keskkonnareostatus radioaktiivse kiirguse, kemikaalide, raskmetallide ja kantserogeenidega. Ka teatud ravimite suured annused, traumad, põletikud, stress, külmetamine, suur füüsiline koormus suurendavad oksüdantide teket ülemäära ja sellisel juhul võivad organismis alguse saada kestvad muutused, mis sageli aitavad kaasa haiguste tekkele.

Organismis töötava antioksüdatiivse regulatoorse süsteemi liikmeskond jaotub sõltuvalt töökeskkonnast kaheks:
• lipiidses keskkonnas töötavad E- ja Q-vitamiin ning beetakaroteen jt,
• veekeskkonnas toimivad C-vitamiin, mitmed vereplasma valgud, kusihape, peptiidne glutatioon, antioksüdatiivsed ensüümid jt.

E-vitamiin – tegelikult mitme ühendi koondnimi – on tuntuim looduslik antioksüdant, rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Ta kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. Toetab seleeni antioksüdatiivset tegevust ja suurendab A-vitamiini mõju. E-vitamiini saab nisuidudest, sojaubadest, taimeõlist, kapsast, pähklitest, munadest jm.

A-vitamiin ja selle eelühendid taimedes – karotenoidid – on samuti rasvlahustuvad. Karotenoididest tuntuim on beetakaroteen. Need ühendid tagavad rakkude arengu ja kaitsevad rakke oksüdantide liia eest. A-vitamiini leidub maksas, kalamaksaõlis, tumerohelistes ja oranžides-kollastes puu- ja köögiviljades, näiteks porgandis.

Q-vitamiin ehk koensüüm Q ehk ubikinoon on inimorganismis sünteesitav rasvlahustuv ühend, mis on oluline rakuhingamiseks. Eriti vajalik on see intensiivselt töötavatele organitele: südamele, lihastele, maksale, neerudele.

C-vitamiin on antioksüdantide antioksüdant. Vesilahustuv C-vitamiin kaitseb organismis teisi antioksüdante – E- ja A-vitamiini – oksüdatsiooni eest. Peale selle aitab C-vitamiin taastada organismis E-vitamiini lähtevormi ja toetab sellega ka viimase antioksüdatiivset toimet. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, granaatõunas, marjades, rohelistes lehtköögiviljades, tomatites, lillkapsas, paprikas. Toidu kuumtöötlemisel laguneb C-vitamiin suurel määral.

Flavonoididele (tuntud ka kui P-vitamiin) omistatakse samuti antioksüdantseid omadusi. Flavonoidid on vees lahustuvad taimsed pigmendid, suuremates kogustes leidub neid puu- ja köögiviljades, mis sisaldavad ka palju C-vitamiini, näiteks tsitruselised. Arvatakse, et neil on antioksüdantseid omadusi, tänu millele kaitsevad nad maksatoksiinide, kasvajate, viiruste ja mikroobide, allergia ja põletike eest. Flavonoidid tugevdavad veresooni, eriti kapillaare, mille ülesanne on hapniku ja toitainete transport rakkudeni.

Samuti suurendavad nad C-vitamiini toimet. Flavonoidide hulka kuulub ka tees leiduv katehhiin.

Hiljutised uuringud on näidanud, et rohelisel teel on palju suurem antioksüdeeriv kaitse kui C- ja E-vitamiinil. Parima osa rohelisest teest moodustavadki selles sisalduvad antioksüdandid ehk polüfenoolide hulka kuuluvad katehhiinid. K

atehhiinid võivad ennetada vähktõbe tekitavaid rakukahjustusi ning neil on põletikuvastane toime.
Olulised on ka mineraalsed antioksüdandid: mangaan, tsink, seleen.

Parimad mangaaniallikad on taimsed toiduained. Tsinki saab mereandidest, lihast, täisteratoodetest, munast, kaunviljadest, maksast, seemnetest ja idudest. Parimad seleeniallikad on liha ja munad ning kala, seened ja täisteratooted.

Allikas: www.toitumine.ee

Antioksüdandid
• tugevdavad organismi immuunsüsteemi,
• suurendavad stressitaluvust,
• taastavad vitaalsuse ja annavad energiat,
• kaitsevad silmade tervist ja parandavad nägemist,
• aitavad pidurdada vananemist,
• aitavad reguleerida ainevahetust ja kehakaalu ning parandavad seedimist,
• aitavad hoida aju töökorras ja vähendavad Alzheimeri tõve riski,
• korrastavad südame-veresoonkonna tööd,
• aitavad alandada vere suhkru- ja kolesteroolitaset,
• kaitsevad DNAd kahjustuste eest ja vähendavad vähiriski.