tõi avapauguna lavale rõivad, mis olid mõjutatud ühelt poolt moto- ja teisalt kontorirõivaste esteetikast. Nahkdetailidega mustad kostüümid mõjusid rangelt ning seda meeleolu aitasid süvendada ka aksessuaarideks valitud keevitajamaskid, mis põnevama lavastuse huvides ka muusikaga samas rütmis valgust vilgutasid.
kauaoodatud etendus pakkus juba tuttavate materjalikäsitluste ja põhjamaade sügisese värvigamma kõrval ka särtsakaid üllatusi: lavale jõudsid kosmiliselt sätendavad ja läikivad seelikud, mis panid niigi stiilse terviku veel rohkem särama. Liivia valitseb vorme, tema avarad lõiked on kerged, veenvad, elavad ja heade proportsioonidega, nende põhjamaises rahus on alati tunda meisterlikku lihtsust.
oli saanud inspiratsiooni spordist, tema ülimalt funktsionaalsed ja paljude tarvilike detailidega rõivad nii meestele kui naistele olid ehk laval tagasihoidlikud, ent nende võlu paljastub kindlasti seda enam lähemal uurimisel. Tervikut täiendasid mõjusalt Kärt Ojavee aksessuaarid, mis tekitasid üsna monokroomsesse tervikusse teretulnud väikeseid värviplahvatusi. Vaoshoitud gammas nõudsid erksad spordijalatsid ehk liiga ülbelt tähelepanu, kippudes rõivavorme ja detaile varju jätma. Funktsionaalne ja unisex disain on aga harva niivõrd huvitav ja kõnetav nagu Jo tõlgenduses.
debüütetendus tõi vaatajate ette rügemendi kleite, mis demonstreerisid sõjakas ja dramaatilises lavastusvõtmes erinevaid kleidipikkuseid ja lõikeid. Etenduse lõpetas kaks efektset rekordkleiti, mis oma pika šlepiga täitsid kogu lava ning jäid vaatajatele ilmselt kauaks meelde.
tekinaised on moehuvilistele ilmselt juba tuttavad, kuid niivõrd harmoonilises värvitervikus veel siinmail nägemata. Paljudele unenäolisi lapsepõlvemälestusi esilekutsuvates, mõnede jaoks eksootilistes ja ennenägematutes villamustrites peegeldub vastupandamatu nostalgia, mis lummab ka lihtsate vormidena.
Hõbenõela pälvinud kollektsioon hiilgas mitmekülgsusega – superkudujana tuntud Pungits oli laenanud omaenda kudumitelt mustreid ja trükkinud need kangale – või ehk oli see hoopis vastupidi? Tervikuna väga toimiv ja meie sügisesse värve juurde toov oli nähtu kindlasti.
oli esitusele tulnud rõivaid luues jõudnud vastupandamatu lihtsuseni, mis oma koduses ja kompromissitus meeleolus oli ääretult paeluv. Särkkleidid, ruudumustrid ja pehme puuvill tekitasid äärmiselt õdusa tunde.
karge, valge viiekümne varjundiga mängiv kollektsioon tõi meelde eskimod, kellel on lume jaoks mitukümmend sõna. Õnneks ei olnud disainer kohkunud raske ülesande ees absoluutsest värvivabadusest midagi kütkestavat välja võluda – ja tulemus oli seda kindlasti väärt. Nii arvas ka laiem Eesti üldsus, sest Lilli Jahilo pälvis ka publiku lemmiku tiitli.
oli saanud inspiratsiooni pruutkleidist ning kogu laval olnud kleidikogum oleks nendeks tõepoolest hästi sobinud. Laitmatus teostuses käsitööna sündinud heegelmustrites kajas tänapäevases käsitluses vastu vanarahva veimevakast pärit motiivide hääl – seda kollektsiooni on kindlasti põhjust väga lähedalt uurida.
Kuldnõela vääriline pesupidu tähistas kaubamärgi viiendat sünnipäeva ning tõi peomöllu ka lavale. Muusikalises plaanis minevikku kõrvalepõiked tegev lavastus oli mänguline ning kasutas motiivina osavalt kollektsiooni keskmes olevat looma – jänest. Põhirollis mõistagi Krissi trumbiks olev loungerie – rõivad, mis balansseerivad pesu ja „päris“ riiete piiril.
Kommentaarid