Juuste tervis sõltub vanusest! Vaata, kuidas vastavalt vanusele juuste eest hoolitseda

Juuste tervis on otseselt seotud kogu keha tervisega, füüsilise aktiivsuse, unega jne. Juuste vananemise sümptomid on kuivad juuksed ja peanahk, samuti haprad, nõrgad ja peenikesed juuksekarvad ning juuste hõrenemine. Juuste hallinemine sõltub peaaegu täielikult geenidest, kuigi ka stress või halb toitumine võib karvanääpse kahjustada ja vähendada nende võimet toota värvipigmenti melaniini.

Selles vanuses on juuksed  elu parimas vormis. Kõige kahjulikumalt mõjub juustele 20. eluaastates pidev värvimine ja kuumtöötlemine. Föönitamine kõrvetab juukseid ning lisaks võib isegi tavalisse käterätikusse mässimine juustele liiga teha, katkudes ja väänates märgi ning elastseid juuksekarvu. Juukseid föönitades või sirgestades tuleb alati kasutada kuumuskaitsega juuksehooldusvahendeid. Sageli pööratakse suurt tähelepanu näonaha- ja kehahooldusele, juuksed kipuvad aga hoolitsuseta jääma.

Piisab kõige tavalisemast juuksetüübile vastavast šampoonist ja palsamist. Korra kuus võib teha juuksemaski. Kindlasti tuleks aga juba 20. eluaastates juukseid kaitsta päikesekiirguse eest.

Selles vanuses hakkavad paljudel naistel juuksed kergelt hõrenema. Peamiseks põhjuseks on testosterooni muundamine dihüdrotestosterooniks (DHT) ning geneetiline eelsoodumus. Liigse DHT toimel hõrenevad juuksed vanuse suurenedes veelgi. Vastupidiselt levinud arvamusele võib geneetiline eelsoodumus juuste väljalangemiseks olla päritud nii perekonna ema- kui ka isapoolsest liinist. Ka karmi ühekülgse dieedi järgimine, kiire kaalukaotus, loomsete rasvade rohke tarbimine, samuti biotiini-, raua-, proteiini- ja tsingivaegus võivad halvendada juuste kasvuks vajalikku aminohapete ja vitamiinide omastamist. Oma süü on selles ka rasedustel. Hormonaalsed muutused raseduse ajal võivad põhjustada juuste ajutist väljalangemist, mis võib kesta kuuest kuust kuni aastani pärast sünnitust. Niisamuti võivad juuste hõrenemist põhjustada kilpnäärmehaigused ja nende raviks kasutatavad ravimid. Sageli on juuste hõrenemises ja nende hapraks muutumise põhjuseks päevitamisega liialdamine. UV-kiirguse, nagu ka üldiste keskkonnamõjude tagajärjel tekib juustesse palju vabu radikaale. Nende mõjul muutuvad juuksed tuhmiks, hapraks ja elutuks.

Selles eas tuleks muretseda esimesed intensiivhooldusvahendid – niisutavad maskid ja peanahka toitvad seerumid. Oluline on tagada piisav niiskusesisaldus, valides vastavalt juuksetüübile niisutava toimega tooted. Päevitamise ajaks tuleb pähe panna kas rätik või kübar või kanda juustele fotofiltrit sisaldava šampooni, palsami, vahu, geeli jne abil kaitsekiht.

Neljakümnendates eluaastates muutub juuksekarva struktuur lamedamaks ja ebatasasemaks. Sellest tulenevalt muutuvad juuksed karedamaks ja neid on raskem soengusse sättida. Juuksed hõrenevad, sealjuures muutub iga juuksekarva läbimõõt väiksemaks. Juuksekarvade otsad hakkavad lõhenema. Nimelt on juuksekarvade otsad juuste kõige vanem osa – ühest nääpsust kasvab juus tavaliselt neli kuni kuus aastat, seega on juukseotsad saanud aastaid tunda pesemist ja kahjustamist. Kahjuks on juukseotste lõhenemine pöördumatu protsess. Hooldusvahenditega on küll võimalik juustele parem väljanägemine anda, kuid katkiseid otsi ei ravi miski, kui neid just ära ei lõigata.

Intensiivhooldusvahendite, näiteks juustesse jäetavate palsamite ja seerumite abil on võimalik juuste tervist parandada. Salongid pakuvad probleemsetele juustele mitmesuguseid raviprotseduure, need on kasulikud, kuid sellega ei tohi liialdada, et mitte juukseid üle ravida. Peanahk peaks ise tootma aineid, mis juukseid kaitsevad. Õhtuti ja enne peapesu

tuleb juukseid hoolikalt kammida ja pestes peab tähelepanu pöörama juuste kuivatamisele. Kuldreegel on: märgi juukseid ei tohi kuivaks hõõruda, vaid pehmelt rätiga vajutades kuivatada. Samuti tuleks juustel enne föönitamist lasta veidi õhu käes taheneda, kasutada kuumusekaitset ja enne kuivatamist siluda juustesse viimistlusvahendid. Juukseid tuleb kaitsta ka kuumas saunas. Sinna ei tohiks minna kuivade juustega, väga hea on panna pähe käterätt.

Selles vanuses kipuvad kõik juustega toimuvad muutused aset leidma samaaegselt: melaniini tootmine juuksekarvas väheneb, juuksed kaotavad seeläbi värvipigmenti ja hallinevad. Samal ajal hõrenevad juuksed ja muutuvad üha hapramateks. Uusimatest uuringutest on selgunud, et vananemisega seotud juuksehädadega on raske võidelda. Juuste väljanägemine sõltub eeskätt korralikust hooldusest ja asjatundlikust lõikusest. Kel selles vanuses juukseid rohkelt välja langeb, peaks loobuma kohvi- ja teejoomisest ning suhkru tarvitamisest. Ka menopausijärgses eas olevad naised võivad hormonaalsete muutuste tõttu kannatada juuste väljalangemise all.

Tarbida tuleks oomega3- ja oomega-6-rasvhappeid, toidulisanditena ka tsinki ja polüvitamiine. Lisaks tasub muretseda komplekt vananemisvastase toimega juuksehooldusvahendeid ning teha vähemalt kord nädalas juuksemaski. Samuti võiks kontrollida tervist: kui naisel hakkavad juuksed, kulmukarvad ja ripsmed välja langema, hääl muutub madalaks ja kähedaks ning ta vananeb üllatavalt kiiresti, võib põhjuseks olla kilpnäärme alatalitlus.