Foto on illustratiivne.Foto: PantherMedia / Scanpix
Blogid
26. september 2014, 20:41

Anvar Samost Eestis ja hambaarst Soomes (8)

Lugesin Anvar Samosti seiklustest EMT klienditeenindusega ja sellega seoses meenus ühe tuttava räägitud lugu, mis juhtus Soomes.

Hambaarstist sõber oli hiljaaegu ühinenud uue jõusaaliga ning tegi seal parasjagu sõudmisaparaadil trenni. Higistas ja sõudis ligi kakskümmend minutit. Seejärel plaanis ta uue aparaadi juurde minna, aga tema juurde astus hoopiski jõusaali eratreener.

Vaatas sõbra tehtud aega masinal ja teatas talle siis, et sõber tegi selle atribuudi peal aasta parima aja.

Sõber kuulas soomlasest eratreenerit ja ei saanud aru, mida too temalt tahtis. Treener aga muudkui kiitis kui hea aja sõber oli teinud ja kui suurepärases vormis ta on.

Sõber kuivatas käterätiga laubalt higi, naeratas eratreenerile ja tegi näo nagu tahaks ta nüüd järgmise masina juurde treenima minna. Eratreener seisis tal aga ees ja jahvatas edasi, et kui tubli tulemus ikkagi...

Mingi aja jooksul sõber siiski ärritus ja tahtis masina juurest ära liikuda, aga nüüd viipas eratreener juba käega jõusaali administraatorile, et tulgu too siia.

Tumeda peaga kleenuke naisterahvas tõttaski meeste suunas ja sõber ei saanud enam mitte millestki aru.

Aga nüüd näitas eratreener sõbra tulemust sõudeaparaadi ekraanil ka administraatorile, kes hakkas samuti kiidulaulu laulma, "Oi kui tubli!'

Sõber tundis end juba väga ebamugavalt ja ei suutnud kogu seda janti enam taluda. "Mis te tahate minust?", küsis ta viimaks.

Eratreener mõistis sõbra kohmetust ja vabandas, et ta ei olnud end piisavalt hästi selgitanud. "Me ei taha midagi. Tahame teile hea tulemuse eest anda kuuks ajaks jõusaali priipääsu ja lisaks sellele paneme koridori stendile tavaliselt rekordaja teinud inimestest üles ka pildi."

Sõber vaatas somme kohmetunult. "Mis te teete nalja või" torises ta ja liikus siis uue masina juurde. Treener ja administraator jäid arusaamatul pilgul talle järgi vaatama.

Sõber sai treeninguga ühele poole ja läks varsti ära koju.

Järgmisel päeval tuli ta uuesti trenni. Möödunud päeva kummalise juhtumi oli ta juba peaaegu unustanud, kui teda administraator poleks tervitanud selle sama suure laia naeratuse saatel ja teatatnud talle, et järgmise kuu aja külastus on talle tasuta. Stendil oli märgitud tema nimi ja tulemus.

Mis on loo iva? Sõber ütles, et klienditeenindus on Soomes teisel tasemel kui Eestis ja inimesi motiveeritakse trenni tegema jõusaali poolsete kingituste ja preemiatega. Et kuigi alguses tundus see kõik talle eestlasena kummaliselt, siis täna tunneb ta, et tegelikult oli see armas žest, mis innustab teda rohkem trenni tegema ja paremaid tulemusi saama. Jõusaali stendi peal pole ta muide kaugeltki ainus.

Seega meil on veel hulga maad minna. Põhjanaabritest ei erista meid ainult sissetulek inimese kohta, vaid ka teeninduskultuur. Loodetavasti väheneb ka see lõhe aja jooksul.